[VOT] Vadja keele sõnaraamat

iiri K L P M Kõ S Lu Li Ra J I vdjI iir M-Set. hiiri Kõ S Lu Ku (J) Ири Tum. И́йри K-reg₂ Ii-reg₁ Гыри Pal₂ ihre Kr, g iiree K M Kõ Lu Ra J I iirie P
1. hiir | vn мышь
Lu iiri ja krotta on harmaaᴅ, a maamügre on mussa hiir ja rott on hallid, aga mutt on must
K kui iiret tulõvaᴅ, nältšä-voosi tulõʙ kui hiired ilmuvad (tulevad), tuleb nälja-aasta
J iiri on surma suurimoilõõ rl hiir on surm tangudele
M märtšä niku iiri märg nagu kassipoeg (märg nagu hiir)
M vizgattii ahjoo päälee, juõltii: iiriile mätä ammaᴢ, a millõ üvä visati (hammas) ahju peale, öeldi: hiirtele mäda hammas, aga mulle hea (hammas)
J tuli iiri pittšä-äntä tuli hiir pikksaba
Lu ühs iiri, kahs äntää, tšempa tšerii tšennää arvõᴢ mõist üks hiir, kaks saba, kes pastla (~ kerikinga) ära arvas?
M iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs hiir vastik, aga sitt magus
M ep tšenniid ep täätännü, eb iiri eb araga kk keegi ei teadnud, ei hiir ega harakas
J põlto iiri on lõikkonnu vihgoo pääᴅ põldhiir on vihu pead ära närinud
Kõ ińeehmin on nii köühä kui tšerikoo iiri inimene on nii vaene nagu kirikurott (kirikuhiir)
J iiree norad om põlloll hiireaugud on põllul
Lu iiree karvaa ~ P iirie karvaa hiirekarva (hiirhall)
J iiree karvõin opõin hiirekarva (hiirhall) hobune
2. M Kõ S rott | vn крыса
■
Li suuri iiri rott
M lentävä iiri, öölapakko nahkhiir
Lu iiree nättü kazvoʙ niittüil i viĺĺäᴢ hiirehernes kasvab heinamaadel ja viljas
Kõ iiree erneᴢ ~ I iiree erneh ~ Lu iiree herne hiirehernes (taim)
Ra kõltsõd i sinized iiree ernee kukaᴅ kollased ja sinised hiireherneõied
K J iiree tee (teatav põlle tikandkiri).
Vt. ka elo-iiri, lentoiiri, nahkaiiri, petoz-iiri, suuriiri

krotta Kett. P Lu Ra J-Must. I krott J-Tsv. Крот-та ~ Кротъ Tum., g krotaa P Lu
1. mutt | vn крот
P krotta johsi maa alõtsyõ mutt jooksis maa alt (läbi)
2. rott | vn крыса
Lu iiri ja krotta on harmaaᴅ, a maamügre on mussa hiir ja rott on hallid, aga mutt on must.
Vt. ka krõõsa

krõõsa ~ krõõssa ~ kriisa Lu, g krõõzaa: kriizaa Lu rott | vn крыса
hiiri on peeni, a krõõsa on suuri hiir on väike, aga rott on suur
ep piä jutõlla kriisaa, siis sika võtab i süüb omad lahzõᴅ ei tohi rotti (nimepidi) nimetada, siis siga võtab ja sööb oma põrsad (lapsed) ära.
Vt. ka krotta

mügrä P M Kõ Lu Ra J-Must. (Kett.) mügr J-Tsv., g mügrää P M J mügrεä P
1. mutt | vn крот
Ra mügrä ajab maata mutt ajab mulda (üles)
P tšülääkaa lagottaass mügrää nõsõtut pezäᴅ (kogu) külaga aetakse mutimullahunnikud laiali
M mügrää ajõtuᴅ mutimullahunnikud
P mügrεä nõsõttu mutimullahunnik
Lu maa mügrä mutt
2. Lu mügri, vesirott | vn водяная крыса
3. mutimullahunnik | vn кротовая горка
J mügr on ajannu kõig maa mügrää (~ mügräsee) mutt on ajanud kogu maa (muti)mullahunnikuid täis.
Vt. ka maamügrä

rotta: rott J-Tsv., g rotaa J
1. J-Tsv. rott | vn крыса
2. mutt | vn крот
J nüt tuliŋ köühessi, niku rott nüüd jäin vaeseks nagu rott

rotti M, g rotii rott | vn крыса
M nii on köühä niku tšerikoo rotti on nii vaene nagu kirikurott.
Vt. ka köühärotta

suuriiri J suurhiiri Kõ rott, kodurott | vn чёрная крыса