[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

koikka Ränk K Lu J koika Lu Ra (Ku), g koikaa Lu J
1. koiku, magamisase; voodi | vn койка; кровать
K õlivad mokomad järjüt tehtü. üφtie õttsaa pantii järtšü i tõisõõ õttsaa järtšü, i lavvat pääĺie, makauz lavvaᴅ. koikka õlitši mokoma. siiz õli makauz lautoikaa, a nüd on krovatti olid niisugused pingid tehtud. Ühte otsa pandi pink ja teise otsa pink, ja lauad peale, asemelauad. Koiku oligi niisugune. Siis (= tollal) oli asemelaudadega, aga nüüd on voodi
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Lu koika seizob nurkkaᴢ voodi seisab (toa)nurgas
Lu koikalla on jalkovittso i päävittso voodil on jaluts ja päits
Lu rauta koika ehtši puu koika raudvoodi või puuvoodi
Lu lahsijõ koikil makkavaᴅ lahzõᴅ laste voodites magavad lapsed
Lu koikaa õtsaᴅ voodi otsad
2. pl (vankri v. kaariku veo)kast, kere | vn кузов (повозки)
Lu rattail õltii koikad ili parjõᴅ, lavvassa tehtü kaarikul oli kast ehk kere, laudadest tehtud
Lu vaŋkkurii koikaᴅ vankri kere
Lu rattajõõ koikaᴅ ~ rattaa koikaᴅ kaariku kast
3. pl kaarik | vn одноколка
koikkõil tulõʙ, kahz ratassa kaarikuga tuleb, kaks ratast (on all)

krovatti K P M S Li J kroovat́ Ke, g krovatii M Li J voodi | vn кровать
P vanall aikaa eb õllu krovattii vanal ajal ei olnud voodeid
Li nütt on krovatti, a ennee õli säntšü nüüd on voodi, aga varemalt oli lavats

makauᴢ Kett. Ränk K L P M-Set. Kl-Set. (Ja-Len. I) mak̆kauᴢ M Kõ vdjI I Ma makkauᴢ (I) mak̆kaaᴢ Kett. M Kõ Ko Маккаусъ Tum., g makauhsõõ: makauhsyõ P mak̆kauhsõõ I mak̆kausõõ I M mak̆kaassõõ ~ mak̆kaasõõ M
1. (endisaegne laudadest) magamisase, lavats | vn (деревянные) полати (в смысле постелей)
K siiz õli makauz lautoikaa, a nüd on krovatti siis oli laudadest (laudadega) magamisase, aga nüüd on voodi
M eellä õltii mokomad mak̆kaasõᴅ, puizõᴅ, üli kõikõõ sillaa õltii ennemalt olid niisugused magamisasemed, puust, üle terve põranda olid
M õltii lautolaissa tehtü mak̆kaassõᴅ, talvõlla lastii kanad ahinalta mak̆kaassõõ al̆laa olid laudadest tehtud magamisasemed, talvel lasti kanad ahju alt magamisaseme alla
I mak̆kauhsõᴅ õltii puizõᴅ, lavvaᴅ pantuuᴅ, lavõzõssa ahjoossaaɢ magamisasemed olid puust, (olid) lauad pandud, seinapingist ahjuni
I mak̆kausõõ lavvaᴅ, pitšäᴅ, ühtee õttsaa lahtšivaᴅ mak̆kaamaa, tõisõõ õttsaa lahtšivaᴅ mak̆kaamaa, pääd ühtee magamisaseme lauad olid pikad, ühte otsa heidavad magama (ja) teise otsa heidavad magama, pead kokku
K üφtie õttsaa pantii järtšü i tõisõõ õttsaa järtšü i lavvat päälie, makauz lavvaᴅ ühte otsa pandi pink ja teise otsa pink ja lauad peale, magamisase(me lauad)
2. voodi | vn кровать
M tämä õli komnattiz mak̆kaasõll ta oli toas voodis
I makkaussõita meiĺĺe bõllugõ voodeid meil (ennemalt) polnud
3. (karja) puhke- ja mäletsemiskoht karjamaal | vn место отдыха и жвачки (скота) на выгоне
P lehmä makaab makauhsõl lehm magab {m}-l
P makauhsõlõõ tšäüsiväd lehmät, kõõz õli kõva palava, siᴢ nämä siin saivaᴅ vettä juuvva i tšäüsiväᴅ naizikoᴅ lühsämäᴢ lõunadaikan {m}-il käisid lehmad, kui oli väga palav, siis nad said siit vett juua ja naised käisid lõunaajal (neid siin) lüpsmas
P lehmää makauᴢ lehma(de) {m.}
P lampai makauᴢ lammaste {m.}

siha K-Ahl. R-Reg. M Po Lu Li J I (K-Al. P) siχa (K-Al.) sia R-Eur., g sihaa Lu J siha J-Tsv.
1. koht, paik; ase | vn место
M issuu senelee siha-lõõ, groba kuza seiso istu sellele kohale, kus (surnu)kirst seisis
J õsa sihaa sirkullõõ rl osta koht linnukesele (sirgule)
J on kõlmõttõmaa sihalõ jo salvottu (palkhoone) on juba kolmandale kohale (uuesti üles) ehitatud
Lu tšenee siha se onõ kelle koht see on?
K ženiχa siz issub lavvaa tagaa nuorikõõ siχalõõ (Al. 30) peigmees istub siis laua taha pruudi kohale
P raskaz lahgota .. süntümä sihassa raske lahkuda .. sünnikohast
M surmaa sih̆haa et tää (oma) surma kohta (sa) ei tea
M lehmää siha lehma ase
2. (talu)koht, kodukoht | vn хутор, родной дом
M näil õli epo-eellä kazella sihalla paĺĺo poikõõ neil oli ennevanasti sellel kohal (= selles talus) palju poegi
M kazõlõõ sihalõõ tulin tulin sellele kohale (= sellesse tallu miniaks)
M hävvis siha laostus (kodu)koht
3. ase (millegi säile kunagises asukohas | vn остаток чего-нибудь в бывшем местонахождении)
M tunnup ku kassenn on kalmoi sihaᴅ tundub, et siin on kalmude asemed
M paj̆jaa siha on siεl seal on (vana) sepapaja ase
4. jälg; arm | vn след; шрам
Li jalgaa siha jalajälg
J perält ruiko liittsaa jäävvä ruiko sihaᴅ pärast rõugeid jäävad näkku rõugearmid
J aavaa siha haavaarm
Li puĺaa siha kuuliarm
5. (kuivanud) veekogu säng | vn ложе (бывшей реки и т. д.)
Lu ku enne õli jõki ja jõki on kuivõnuᴅ, on jäänü jõgõõ siha kui enne oli jõgi ja jõgi on (ära) kuivanud, (siis) on jäänud jõesäng
Lu järvee siha (kuivanud) järvesäng
6. ase, säng, voodi | vn ложе, постель, кровать
K esemeizessi vizgahtaab emä dali mindja .. sihaasõõ (dali tilalõõ) (Al. 38) (pulmakombestikust:) kõigepealt heidab ema või minia .. (noorpaari) asemele (pikali)
7. töökoht | vn место работы
J varkausõ peräss prikašikk on ajõttu sihalt väĺĺä varguse pärast on poesell (töö)kohalt ära aetud
J millin mees saap tämää sihaa missugune mees saab tema (töö)koha?

M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs rumal pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad).
Vt. ka talvisiha, tšäesiha, tšäsisiha, üü-siha

säntšü² M V Lu Li Ra J (vdjL P), g sänd́üü M Li Ra J säńd́üü Lu Li sänjüü ~ säńńü J säńjüü ~ säńńüü Ra J
1. (endisaegne magamislava, lavats) | vn полати, лавка (для спанья)
Li säntšü õli tehtü nii: lavvad õltii seinäss seinää, äärtä bõllu, seinää õli lüütü puuᴅ, puijee pääl õltii lavvaᴅ; alla õlivat kozlaᴅ magamislava oli tehtud nii: lauad olid seinast seina, äärt polnud, seina oli löödud (tugi)puud, puude peal olid lauad; all olid pukid
Lu säntšü õli pakod alla i pitšäd lavvat päälä, .. siin magattii lavats(iks) oli: pakud all ja pikad lauad peal, .. seal magati
Li sänd́ülle tehtii kahs tillaa, pääd vasatikkoo magamislavale tehti kaks aset, pead vastamisi
Lu sänd́ül õli tehtü uutimoᴅ, uutimoz magattii magamislava(de)le oli tehtud {u}-d (= riidest katted putukate tõrjeks), {u}-de all magati
Lu säntšüä ennää eb õõ kuzzaiᴅ magamislavasid ei ole enam kusagil
Lu säntšü seinä (sein, mille ääres oli magamislava)
2. säng, voodi, ase | vn кровать
Lu säntšü kolkka ~ J säńńü nurkka (paremat kätt tagumine nurk vadja toas, kus on voodi või magamisase)
J vizgahtazim vaa minutissi säńńülee hookama viskasin vaid minutiks sängile puhkama
3. (ahju)pink, -järi (magamisaseme otsas) | vn скамья, лежанка
M meil tulõb naapuri i juttõõᴅ: issuu järjülee; a nät pontiiᴢ, siεl sesa·ma sõna, a juõllass: issuu sänd́ülee meil(e) tuleb naaber ja (sa) ütled: istu (ahju)järile, aga, vaat, Pontizõõs, seal seesama koht (sõna), aga öeldakse: istu (ahju)pingile
J säńńüü järtšü (ahju)pink
J issuu säńńüü järjülee, saa soojaa istu (ahju)pingile, soojenda end (saa sooja).
Vt. ka säńńükkõin, säntši²

tila K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I, g tilaa M Lu Ra tila J
1. voodi, (magamis)ase; aluskott (madrats) | vn кровать, постель; тюфяк
Lu ühesää kuuta läsizin, õlin tilaᴢ üheksa kuud põdesin, olin voodis
Ra issu tilaa ääree istu voodi äärele
Ra tehtii maalõõ tila õlkiiss tehti põrandale õlgedest ase
J vee tila ad́d́õlõõ – la vähäize tuulõtuʙ vii madrats aia peale, las väheke tuuldub
I päävittsaza õltšipoduškaᴅ, a alla tilaᴅ päitsis (olid) õlepadjad, aga all (olid) aluskotid
Lu tila sõpa ~ tila hursti voodilina
2. koht, paik, ruum | vn место, помещение
Lu krugloi petšk võtab vähä tillaa ümmargune ahi võtab vähe ruumi
K podruška mööb lavvaa tagaa tilaa (pulmakomme:) pruutneitsi müüb kohta (pulma)laua taha
L tilaa bõllu, kuhyõ issua polnud kohta, kuhu istuda
J siäkse liikutit tšive tilalt kas sina liigutasid kivi paigast (ära)?
3. töö-, teenistuskoht; seisus | vn место работы, место службы; положение
M täm ep kestä ühellä tilalla, täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta ei püsi ühel töökohal, ta armastab aina vahetada töid (~ töökohti)
J poikõin sai enelle üvä karjuši tila poisike sai endale hea karjusekoha
J kaivo ku kaivo tõizõõ tilalt väĺĺä, mokom tämä hitto kangutas kuni kangutas(ki) teise (inimese töö)kohalt välja, niisugune kurat (on) ta
J miä tahon nõissõ ženihaa tilalt väĺĺää, minnua eväd lazzõ ma tahan peigmeheseisusest vabaks (saada), mind ei lasta
4. päramised; platsenta | vn послед; плацента
I siiz nõizõmmaɢ kanneita tiloja saamaa poiz siältä vatsaassa siis hakkame neid päramisi sealt (lehma) kõhust välja võtma (saama)
I lahzõõ tila platsenta
(pealetükkiva inimese kohta:) M on mokoma, ep saa õmiza nahkoiza til̆loi, nii tarttuub ain tõisõõ inehmisee niku piki, tarttuub niku nättšiäᴢ on selline, ei leia hingerahu (ronib või nahast välja), hakkab aina nii teise inimese külge kinni nagu pigi, tükib külge nagu takjas; I siä et kuzzait til̆laa lövväɢ näissä sa ei leia neist (= põdrakärbestest) kusagil asu; kõikki talvõ nii tšäüzimmä, kunes [= kunnis] talvõõ tila eb rikkannu [= rikkaunnu] kogu talve käisime nii (vooris), kuni talvine tee ei lagunenud; (postpositsiooniga liitunult | vn в составе композиты:) J võtti viskõš špeili tilannalaa võttis (ja) viskas peegli voodi alla.
Vt. ka makaustila, unitila


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur