[VOT] Vadja keele sõnaraamat

maha [< sm] J-Must. kõht; magu | vn живот; желудок.
Vt. ka rapamaha

mako K-Ahl. P M Lu Li Ra J, g magoo P Lu J mağgoo M
1. kõht, fig magu | vn живот, брюхо
J lehmelt mako puzgõtti läpi lehmal pusati magu läbi
J torkkõs karulõõ kiŋželii makkoo torkas karule pussi makku
J makkoa täüttemä kõhtu täitma
J taita om mako täünö ku nii vaĺĺussi rõŋgahtaziᴅ vist on kõht täis, et nii valjusti röhatasid
J seid magoo täünö (kas) sõid kõhu täis?
M ahõd mağgoo täün süüvvä, nüd on laiskuz mennä tööle parkisid mao täis (süüa), nüüd ei viitsi (nüüd on laiskus) tööle minna
Lu sai perkelee mako täün sai kõva kõhutäie (maotäie)
P suurõõ magookaa suure kõhuga (inimene)
J paksuu magoka paksu kõhuga (inimene)
2. magu | vn желудок
P vattsaz on makonahka, mako kõhus on magu
Lu ku lehmä tapõtaa, siis mako pessää, siiᴢ jutõllaa vattsamakonahka, sitä süüvvää kui lehm tapetakse, siis magu pestakse (puhtaks), siis öeldakse: magu (maonahk), seda süüakse
J petšoŋkad i ĺohkõiᴅ, mako nahka maksad ja kopsud, magu (maonahk)
■
Lu tõmmattii žiivatal mako maala, lastii mako maal tõmmati loomal magu maha, lasti magu maha (= loom tapeti)
M karjušši tetši laavotšikaa tütterelee mağgoo karjus tegi kaupmehe tütrele lapse (kõhu ette)
Lu alusõõ mako on paksup kõhta alusõl purjelaeva „magu” on paksem koht purjelaeval
Li liika laita mako, kõhall onõ, etti eb menneiz ümperi suurema arvu laidadega tehtud paat v. purjelaev, (siis) on (= püsib paat v. laev) otse, et ei läheks ümber.
Vt. ka paksu-mako, vattsamako

puhua L M Lu Li J Ku (Kett. K Ra) puh̆hua M puhhua Li puh̆huaɢ I (vdjI Ma), pr puhun K L M Lu Li J Ku, imperf puhuzin Li J puhzii vdjI
1. puhuda (tuule kohta) | vn дуть, подуть (о ветре)
M nät ku vih̆hain tuuli puhuʙ näe, kui vinge tuul puhub
J tuuli puhub eteless tuul puhub edelast
M kaivolla uhzõt tehäs semperässä, etti sinne tuuli ep puhuis kõikkõa soruja kaevule tehakse luugid (uksed) seepärast, et tuul ei puhuks sinna kõiksugust prahti
M tuuli puhub akanat tänne tuul puhub aganad siia
Lu seili on buzal jutõllaa ku tuuli puhup seilii puri on pingul, öeldakse, kui tuul puhub purjesse
J eb ittšä suur tuul puhu, kõrt i tämä alõnõʙ vs ega suur tuul puhu igavesti, kord vaibub temagi
M maaŕjarajuᴅ, puhup suuria tuulia maarjarajud, (siis) puhuvad suured tuuled
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rajurahed mööduvad, siis puhuvad üha külmad tuuled (puhub aina külma)
2. (hingeõhku) puhuda | vn дуть, продувать, продуть, надувать, надуть
L puhu lahzyõ tšäjet suojassi puhu lapse käed soojaks
J võtõttii rakko, puhuttii, tehtii suurõssi, pantii erneet süämee, lahsilõ pelata võeti (äsja tapetud looma) põis, puhuti suureks, pandi herned sisse, (anti) lastele mängida
M mõilarakko, õlgõõkaa puhuaᴢ seebimull, (seda) puhutakse õlekõrrega
Li miä puhuzin tulõõ ma puhusin tule (ära)
J .. i puhub suussa tämä silmile tulta (Must. 145) (muinasjutust:) .. ja puhub suust talle näkku (tema silmile) tuld
3. (pilli jne.) puhuda | vn дудить, дуть (в дудочку и т. д.)
L pojot puhuvad pajupilliε poisid puhuvad pajupilli
L rakkopilliε puhuass torupilli puhutakse
M sarvõa puhuttii puhuti sarve
J nõissa pilliä puhuma hakatakse pilli puhuma
4. tuult tekitada, (sepalõõtsaga tuld lõkkele) puhuda; tuulata | vn вызывать, вызвать ветер, поддувать, поддуть (кузнечные) мехи; веять
I nahgassa tehtü mokoma, kajõlla puhuttii tuulta niisugune nahast tehtud (sepalõõts), sellega puhuti tuult
M peremmeeᴢ võtti toh̆hoo libloo i sen̆neekaa puhu surut kõik vällää viĺĺassa peremees võttis tohtlehviku ja tuulas sellega kõik aganad (purud) viljast välja
5. impers puhitada, (kõhtu) puhitusse ajada | vn надувать, надуть (живот)
Ra nõizõp puhumaa ajab (kõhu) puhitusse
6. pursata, pritsida | vn извергать, извергнуть, опрыскивать, опрыскать
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis täht nagu purskab tuld
L puhub neilie vettä pεälie pritsib neile vett peale
7. pursata, purskuda | vn извергаться, извергнуться, хлынуть
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe(randme) katki, (siis) purskas tuiksoonest verd.
Vt. ka praizguttaa, puhaltaa

vattsa Kett. K L P M S Lu Li Ra J I (Ku) vatsa K-Ahl. M-Set. Kõ-Len. Lu-Must. J-Must. vattsõ Pi Ke Lu Li J vatts J-Tsv. watza ~ wazza Kr Ватси ~ Ва́ца Pal₁ Ва́тца Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Вацца Tum., g vatsaa K L P M Kõ S Lu Li J I Ku kõht, kõnek. vats | vn живот, брюхо
K ku vattsaa vaivattii, rettšää söötii kui kõht valutas, söödi rõigast
M paĺĺo sein, vattsa tuli täünn kõvii sõin palju, kõht sai väga täis
M kõikk on vattsaa pantu kõik on nahka pandud (= ära söödud)
J süükaa, juukaa vatsat täünää rl sööge, jooge kõhud täis
Kõ minuu vattsa ebõ·õ seittsemess nahgass tehtü (öeldakse, kui üha pakutakse süüa:) mu kõht pole seitsmest nahast tehtud
Li meil salvod õltii vattsõᴢ kk (vaeses peres öeldi:) meil olid salved vatsas
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb vatsaga
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo. säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Ku nain tantsiʙ, vatsa kazvaʙ (Len. 296) mõist naine tantsib, kõht kasvab? – Värten
M ed magannu vattsaa täün, semperäss siε aikottõõᴅ kk sa ei maganud vatsa (= und) täis, sellepärast haigutad
Lu vattsa urnaʙ kõht koriseb
Lu vatsaa onõ ajattanu kõvass kõhu on tugevasti puhitusse ajanud
Lu vetelä vattsa kõhulahtisus
Lu kõva vattsa kõhukinnisus
J vatsaa laukõmin kõhulahtisus
Ra suurõõ vatsaakaa nain rase naine
J lõhõlt vattsa lõhgõttii rl lõhel kõht lõigati (lõhki)
Lu kalaa vattsa piäp võttaa poiᴢ kala sisikond tuleb välja võtta
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused (= kõhualune vill)
■
M miä nagran vatsaa täünnä ma naeran end lõhki
Lu vargas tšäi vattsaᴢ kk varas käis vatsas (= kõht on tühi)
S vattsa liikahti (venituse kohta:) naba läks paigast (ära).
Vt. ka maukko-vattsa, moltivattsa, napa-vattsa, niiska-vattsa, nältšävattsa, paksuvattsa, suurvattsa