[VOT] Vadja keele sõnaraamat

konnapoika Lu konnapoeg, kulles | vn головастик, лягушонок

konnikkõin M Lu, g konnikkõizõõ Lu
1. fig konnake, konnapoeg (lapse hellitusnimi) | vn головастик, лягушонок (ласкательное название ребёнка)
Lu lahzõd õllaa niku konnikkõizõᴅ, pellaavaᴅ ain lapsed on nagu konnakesed, aina hullavad
Lu Li ah siä konnikkõin ah sa, konnapoeg!
2. M konnakarp, jõe-, merikarp | vn ракушка, раковина.
Vt. ka konnakarppi

kurikkpää-mat́ulain J-Tsv. kurikk-pää-mat́ulain (J-Tsv.) kulles | vn головастик
konnoo kuõss süntüssä kurikk-pää-mat́ulaizõᴅ konnakudust arenevad (sünnivad) kullesed
kurikkpää-mat́ulaisiiss viimite tulla suurõt konnoᴅ kullestest tulevad viimaks suured konnad.
Vt. ka kurkipäämat́olain

mutukaᴢ Kett. L Lu mutukõᴢ Lu, g mutukkaa Lu
1. putukas, kõnek. mutukas | vn насекомое
L linnud mutukkoi evät saa linnud ei saa putukaid (kätte)
2. kulles | vn головастик
Lu ku konna lazõp poigaᴅ, sitä jutõllaa mutukaᴢ kui konn heidab kudu, (siis) seda (= arenevat vastset) nimetatakse kulleseks
Lu konnaa mutukkaaᴅ konnakullesed
3. kalamaim | vn малёк
Lu ühellain jutõllaa konnaa mutukõz i kalaa mutukõᴢ ühtemoodi öeldakse (konnakullese ja kalamaimu kohta) konna {m.} ja kala {m.}

mutukka P Lu Ra J-Must. mutukkõ Lu mutukk J-Tsv., g mutukaa Lu J
1. P Ra J-Tsv. putukas | vn насекомое
2. kulles | vn головастик
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on vaid pea ja saba, siis (= hiljem) saab konnaks
3. Lu kalamaim | vn малёк
4. J-Must. tõuk, uss | vn червяк (orig.: toukka (suuri))

mutukkain (Lu Ra), g mutukkaizõõ kulles | vn головастик
Lu kassin õjaz on paĺĺo mutukkaisia siin ojas on palju kulleseid

mutukkõin Lu Li Ra J-Tsv., g mutukkõizõõ J
1. putukas | vn насекомое
Ra se ko on vrednoi mutukkõin küll see on kahjulik putukas!
2. tõuk, ussike | vn червяк, червячок
J lahs süntü pikkõrain niku mutukkõin laps sündis väike nagu tõuk
3. kulles | vn головастик
Li konnaa poika, mutukkõin konnapoeg, kulles

naakkapää Kõ kulles, konnapoeg | vn головастик