[VOT] Vadja keele sõnaraamat

varõᴢ Kett. K P M Kõ Lu Li J I (S vdjI) varõs K-Set. M-Set. vares K-Ahl. (Lu-Must.) variᴢ Ku Варисъ Tum., g varõhsõõ K varõhsyõ P varõsõõ Lu Ra J varõsõ J-Tsv.
1. vares | vn ворона; J kane varõsõᴅ õllaa kõvassi jurmissunnuuᴅ need varesed on väga julgeks muutunud; Kett. varõz vaakuʙ ~ P varõz vaakaʙ ~ Lu varõz braakiʙ ~ varõz braakõʙ vares vaagub
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
Ku varis ko b vaakkuiᴢ, keŋki pessää ep t́śiitäiᴢ vs kui vares ei vaaguks, (siis) keegi (ta) pesa ei teaks
Lu heitütettü varõz i pehkoa peltšääʙ vs hirmutatud vares pelgab põõsastki
J isud lavõzõll ku vana varõᴢ kk istud pingil kui vana vares
Li siä õõd muissa muudõrõpi, niku valkaa varõᴢ musaa varõsõõ seaᴢ kk sa oled teistest (muudest) targem, nagu valge vares musta(de) vares(t)e seas
Li etsizimmä varõse pesiä (Len. 299) otsisime varesepesi
J kaĺĺuta, niku varõsõ poigõᴅ kk (laste kohta:) kisavad nagu varesepojad
2. (Pärspää küla elanike pilkenimi | vn насмешливая кличка жителей деревни Липово)
J pärnispää varõᴢ Pärspää vares
P rantalaizõd varõhsõᴅ. pärspää varõhsõt kutsuttii rannavaresed, Pärspää varesed, (nii) kutsuti
■
Lu kase naizikko ain tšäüb suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina suu lahti, loeb vareseid
P musaᴅ varõhsõᴅ hakid
J varõz marjõᴅ kukemarjad
J varõsõõ putki (Tsv.) koerputk
Lu varõsõõ muna murumuna
Lu varõsõõ varpaaᴅ karukold (taim).
Vt. ka mettsävarõᴢ