[VOT] Vadja keele sõnaraamat

karjala M Kõ karjalõ Kõ, g karjalaa
1. (Soikkola) isurite asumisala | vn край, заселённый (сойкинской) ижорой
M kõhtšizõõ tšülässä alguʙ karjala Koskolovo külast algab (Soikkola) isurite asumisala
2. isuri keel | vn ижорский язык
Kõ karjalaa tširjutatta panete kirja isuri keelt.
Vt. ka karjakko²

kazvo-paikka: kazvo-paikk J-Tsv. sünni-, kodupaik | vn родной край

läütšästää (M), pr läütšästääʙ, imperf läütšästii: läütšästi M mom. (üle serva) läigatada | vn выплеснуться (через край)
vesi läütšästi stokanassa vällä vesi läigatas klaasist maha (välja).
Vt. ka läüttšää

läütšüttää M Kõ (Kett.), pr läütšütän M, imperf läütšütin M Kõ (üle serva) läigitada, (maha) loksutada | vn выплескать, выплеснуть (через край)
M läütšütän vettä paŋgõssa läigitan vett pangest
M miä läütšütin kõikõõ vee ma loksutasin kogu vee (maha)
Kett. elä läütšütä ära (maha) läigita!
Vt. ka lätšütellä, läütšütellä

läüttšää M, pr läütšäʙ M, imperf läüttši frekv (üle serva) läigatada, (maha) loksuda | vn выплёскиваться, выплеснуться (через край)
vesi läütšäp paŋgõssa vesi loksub pangest (maha)
rooppa kõv̆vii tšihuʙ, kõig läütšäʙ, üli ajaʙ puder keeb kõvasti, puha läigatab (üle serva), ajab üle.
Vt. ka läütšästää

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal₁ Ма Tum. Мъа K-reg₁, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

nurkka Kett. K L P M Kõ Po Lu Li J I (R-Reg.) nurkk J-Tsv., g nurkaa K L P Kõ Lu J
1. nurk | vn угол
Lu rätil on nellä nurkkaa rätil on neli nurka
L täm jäi sõisomaa ahjuo tüvie nurkkaa ta jäi ahju juurde nurka seisma
M kõikk kõrjuzivad nurkkõõ möö kõik peitsid end nurki mööda (= nurkadesse)
Kõ pöllüzell värtsill nurkaa takaa löötü kk (teda on) tolmuse kotiga nurga tagant (pähe) löödud (= ta on loll)
P salvõttii rihi ümmärkõizyõkaa nurkaakaa i salvõttii koiraa kaglaa i puhaz nurkka ehitati (raiuti) maja (üles) ümmarguse nurgaga ja ehitati koerakaela (= koerakaelanurgaga, õnarusega palgi ülapoolel) ja puhasnurk (= puhas- e. tappnurgaga)
M täm rissiz jumalaa nurkkaza ta palvetas (toa) ikooninurgas
I božnitsaa nurkka ikooninurk
Lu paganikko seiso uhzõõ nurkkaᴢ solgipang seisis uksenurgas (= toanurgas ukse kõrval)
Lu ahjoo nurkka (toa) ahjupoolne nurk
Lu säńńüü nurkka ~ säntšü nurkka sänginurk (= toanurk, kus on säng)
Lu kolo nurkkas piettii obrazoja ikooninurgas hoiti (peeti) pühapilte
Lu boomi nurkka, gaaffalii nurkka, kanta nurkka (kahvelpurjel on) soodinurk, piiginurk, halsinurk
I rätte nurkka rätinurk
2. (maa)tükk, -nurk; (metsa)tukk | vn уголок (земли, леса)
J anna, vello, millõõ maata, anna nurkka nurmi-maata rl anna, veli, mulle maad, anna nurk nurmemaad
K meill on meelnitsa tšüläzä omaa nurmõõ nurkaa päällä meil on veski külas, oma nurmetüki peal
Lu metsää nurkass meed müütä, siz meet šosseinõill teell metsatukast lähed mööda, siis lähed maanteele
3. (maa)nina, neem, poolsaare tipp | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nurkka Soikkola (poolsaare) nina
Lu pärspää nurkk onõ, kuza maa lopuʙ, jo meri tulõʙ Pärspää nina on (seal), kus maa lõpeb (ja) juba tuleb meri
4. (maa)nurk, -koht, kant | vn местность, сторона, край
J koko nurkkaa kutsutaa soikkolaa pooli kogu (seda maa)nurka kutsutakse Soikkola kant
Lu soikkola onõ suur nurkka Soikkola on suur maanurk.
Vt. ka ahjonurkka, alanurkka, boomi-nurkka, einänurkka, esinurkka, gaaffali-nurkka, jumalnurkka, kaapiinurkka, kaappi-nurkka, kanta-nurkka, kolonurkka, kõhti-nurkka, kõlminurkka, lautoonurkka, lootanurkka, makauznurkka, merinurkka, obraaznurkka, suunurkka, suudnikaa-nurkka, säntšünurkka, takanurkka, takunurkka, teräv-nurkka, uhvatkanurkka, vass-nurkka, ülänurkka

paltõ (Li), g palttõõ Li vokiratta äär(ekõrgendus) | vn (высокий) край колеса прялки
veeroo palttõõᴅ ovaᴅ ühezä kaivõttu vokiratta äär(ekõrgendus)ed on (rattaga) ühes (tükis) treitud

parraᴢ Lu Li J parrõᴢ J-Tsv., g partaa Lu Li
1. äär, veer, kallas, murd. parras | vn край, берег
Lu sarajaniittü on kõikkõa suurõpi metsää partaal Sarajaniit on kõige suurem (niit) metsa ääres
Lu kazikkoniittü on meree partaal Kazikkoniit on mere ääres
Lu jõgõõ partaal miä elin ma elasin jõe kaldal
J issuuz järvee partaalõõ istus järve kaldale
Lu võsa kazvap kanavaa partail võsa kasvab kraavikaldail
Lu rannaa parraᴢ ranna äär
2. (laeva v. paadi) parras, külg v. ülemine äär | vn борт, край (судна или лодки)
Lu parras puu pardapuu

perus-koto J-Tsv. kodukoht, päriskodu | vn родной край, родной дом

pooli Len. K M Lu Li Ra J (Kett. R-Eur. I) pool K M Kõ S Lu J I Ku puoli R-Reg. (K U L V) pùoli Po puol K P Kr puul Lu puole Kr, g poolõõ Lu Li J I poolõ J-Must. poolee M-Set. poole J-Must. puolyõ L puole R-Reg.
1. pool, pool- | vn половина; пол-
Li tämä võtti kalaa i sei poolõᴅ, i tõizõõ poolõõ viskas takazõõ ta võttis kala ja sõi poole ja teise poole viskas tagasi
J pool ammõss mätäni, juurõd jääti itšemese pool hammast mädanes (ära), juur jäi (juured jäid) igemesse
P õssaass puol paŋkõa viinaa ostetakse pool pange viina
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ümber) käidud
V nellä vuotta puolyõkaa sluužizin turḱestaniza neli ja pool aastat teenisin Turkestanis
K puol tõiss vuotta õli millõ poolteist aastat olin vana
K pooli kõlmatta (Ahl. 43) kaks ja pool
M pooled neĺĺättä (Set. 77) (kell on) pool neli
L pεälie puolyõ saa virstaa üle poolesaja versta
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunniᴢ ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga
J poolõõ päälee poole peale
S pool kuu poolkuu
I nämäᴅ ovaᴅ atpeettõiᴅ tšerikkoza, niku pool pokkoinikkaa neile on kirikus matusetalitus ära peetud, (nad on) nagu pooleldi surnud (= surnuks peetud)
P tšülää poisiᴅ, poolõd velleᴅ rl külapoisid, poolvelled
M anna poolõd millõ anna pool(ed) mulle
M vähäp poolta vähem kui pool
M poolõd õli karu, a poolõd õli ińehmiin pool(eldi) oli karu, aga pool(eldi) oli inimene
Lu siä kuuntõõt poolie kõrviõkaa sa kuulad pool(t)e kõrva(de)ga
J poolõll sõnall luppama poole sõnaga lubama
2. kesk- | vn пол- (в значении ‘в середине’)
Lu kukko nõisi laulomaa poolõll üüllä kukk hakkas laulma keskööl
Lu se jo õli litši poolt päivää see oli juba keskpäeva paiku
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J pool itšiin keskealine
3. pool, külg | vn сторона, половина
M ühtä poolta nii vaivattaaʙ, etti eb anna tšäekaa kerttaa üks pool (peast) nii valutab, et ei või käega puutuda
P tšääntääss ümpär tõizõt puolõᴅ i taas tappaass (rehepeksu kohta:) käänatakse ümber teised pooled (= käänatakse vili ümber, alumine pool peale) ja jälle pekstakse (kootidega)
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealmine pool ilusam kui pahem pool
Lu kase on õikaa pool, a tõin on murna pool see on parem pool, aga teine on pahem pool
J pinnaa pooli pindmine pool
J tämä on tšülmä pooli see on külm pool (= vilupoolne nõlvak)
Lu taka pool on püllillää tagapool on uppis
4. pool, kant, maanurk | vn сторона, сторонка, край
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
M se on võõras pooli see on võõras kant
Lu maa poolõõ vätši (sise)maa poole (= Kattila ja selle lähikülade) rahvas
J vad́d́aa pooli fig vadja pool (= Luuditsa ja Liivtšülä koos lähiküladega)
Lu vennää pool fig Vene pool (= Kattilalt lõuna poole jääv vene külade ala)
■
M teilee mehiilee, mehee poolõlõõ ain leeb aikaa teil(e), meestel(e), meessool(e) jääb alati aega
Lu vanaa poolõõ meeᴢ vanapoolne mees
Lu nii kõiɢ räimittii, jott lakkia pooli on pääl lõhuti (löödi) kõik nii (puruks), et häda on käes (= midagi ei jäänud alles)
M tõizõd poolõd (Set. 12) paharetid.
Vt. ka ahtõri-pooli, alapooli, alupooli, erätsipooli, esipooli, etel-pooli, hoonopooli, itäpooli, kakko-pooli, kura-pooli, liha-pooli, lounat-pooli, länsi-pooli, meespooli, naispooli, nenä-pooli, ohtõgo-pooli, pahapooli, pahnuppooli, paskapooli, peräpooli, pohja-pooli, pää-pooli, päälepooli, päälipooli, rintapooli, sisi-pooli, sisäpooli, süämmeepooli, takapooli, takupooli, varjopooli, üläpooli, üvä-pool
Vt. ka poolikko²

pätärä¹ Li, g pätärää äär, serv | vn край
elä sõizõ avvaa pätäräll, võit tokkua sinne ära seisa augu serval, võid sinna (sisse) kukkuda

ranta Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (R-Reg. Ja-Len.) rantõ Lu rant Lu Li J Ра́нда Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g rannaa P M Kõ Lu Li J
1. rand, kallas | vn берег
J niku rannala tšivije, rannala tšivekkaallõ rl nagu rannal kive, rannal kivisel
Lu ku vene ep pääz litši rantaa, siz on tehtü lautti kui paat ei pääse ranna ligi, siis on tehtud lauter (= paadisild)
Lu vimpaa püvvettii rantaloiᴢ vimba püüti randade lähedal (randades)
I jõtši niku kuivaʙ, rannat kane laŋkõõvaᴅ jõkkõõ jõgi nagu kuivab, kaldad, need varisevad jõkke
Lu tuulennaluz ranta tuulealune rand
Lu vassaa tuulõõ ranta tuuline (= vastutuult) rand
Lu jürkkü ranta ~ ättši ranta ~ ättšinäin ranta järsk kallas
Lu võõnoin ranta ~ võõno ranta ~ laako ranta madal v. lauge kallas
L eliväd nämä merie rannaza nad elasid mere kaldal
M jarvõõ rannaz õli pikkarain koto järve kaldal oli väike maja
L jõgyõ ranta jõe kallas
L õjaa ranta oja kallas
P kanavaa ranta kraavi kallas
J rannaa pääsko meripääsuke, kaldapääsuke
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjekas
J rant kaĺĺoisõ on rikkaunnu aluᴢ rannakaljude vastu on purunenud purjelaev
J rant kunnõz (narovaa voolost́iᴢ) pajatõta potšti puhas soomõssi rannaalal (Narva vallas) räägitakse peaaegu puhast soome keelt
2. äär, serv, veer, jalam | vn край; опушка; откос; подножие
Lu rannaa parraᴢ ~ rannaa ääri kalda äär
M sõzar sõizop tee rannalla õde seisab tee ääres
Lu tütökkõin ain suvas tšävvä metsää rantaa müü ja hulkkua ja pelata tüdrukuke armastas aina käia metsaserval, kõndida ja mängida (seal)
Lu tšülä õli mäee rannal küla oli mäe veerul
M lähe on mäjee rannaᴢ allikas on mäejalamil
3. kant, nurk, ümbruskond | vn округа, участок, уголок, местность
L kase ranta kõikk tεäʙ, tšen tämä on see kant kõik teab, kes ta on
L minuu isä on kazez rannaz rikkaap kõikkõa minu isa on siinkandis kõige rikkam.
Vt. ka jõgõõranta, liivaranta, mereeranta, meriranta, sooranta, vassa-tuulõõ-ranta

servä Kett. K P M Kõ Lu Li J I (R-Reg. Ku) serve ~ serv J-Tsv. sõrva K, g servää P M Lu Li J servεä P servä
1. serv, äär | vn край, рант; обочина
M vatruška on ilma päällüskoorta, va serväd on vähäkkõizõõ tšäänettü kohupiimakorp on ilma pealmise koorikuta, ainult servad on veidi (peale) käänatud
J vesi on ušattis serviikaa taza vesi on toobris äär(t)ega tasa (= ääreni)
J issahtaaz järjüü servelee (ta) istus (väheks ajaks) pingi servale
M valab niku paŋgõõ servässä (vihma kohta:) valab nagu pange servast (= nagu oavarrest)
M mee tee servää möö mine tee serva mööda
P ühs jalka om maall, tõin on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua äärel, hauda kukkumas
P lavvaa servä laua serv
K stokana sõrvall klaasi serval
M vaŋkkuri servä vankri äär
J kaŋkaa servä kanga äär
2. äär, kallas | vn берег
P inehmiin isub lähtie servεä pεäl inimene istub allika ääres
M jõgõõ serväᴅ jõe kaldad
3. kant, maakoht | vn край, местность
K se servä on tuttu see kant on tuttav.
Vt. ka tee-sõrva, üliservä

sookanta (Lu Ku) soo-kanta Lu
1. väike soo | vn болотце, небольшое болото
Ku tuan, üli sookannaa noizen tulemaa, katson: karu tulen, hakkan üle väikese soo tulema, vaatan: karu!
2. sooserv, kuivem koht soos | vn обочина, край болота
Lu joomukõs kazvoʙ niku musikõᴢ, sookantoiᴢ joovikas e. sinikas kasvab nagu mustikas, sooservadel.
Vt. ka sooranta

sooranta M sooserv | vn обочина, край болота.
Vt. ka sookanta

starikkalauta M starikalauta Ränk laua päraots | vn задний край стола

sukasuu J-Must. sukasuu (sukaserv) | vn край чулка

tee-sõrva (K-Al. M-Al. Ja-Al.) teeserv | vn край дороги, обочина
K tie-sõrvassa leütännü, lepüttäjäizeni (Al. 48) rl (kas oled mind) teeservast leidnud, mu vaigistaja (= emake)?

veeri K-Ahl. (Lu), g veeree
1. külg, pool, äär | vn сторона
2. serv, veer, äär | vn край, обочина
Lu matoõja on kattilaa ja korovaisii välil, se on tee veerel Maduoja on Kattila ja Korovaisi vahel, see on tee ääres

veero² K M Kõ Li J I (Ja) viero L, g veeroo Lu J I äär, serv, veer, nõlvak, voor | vn край, опушка, склон, скат
Kõ mettsäz on suur veero metsas on suur voor
Li mantsikkaad suvataa kazvoa mäe veeroiᴢ maasikad armastavad kasvada mäeveerudel
L menet kõrkõilt vieroilt vieremεä lähed kõrgeilt nõlvakuilt (alla) veerema
I ümpärikkua on soo tšehspaikkaza on veero ümberringi on soo, keskel on voor (= lauge kõrgendik)
Lu tšülä õli mäee veerol küla oli mäe veerul
J ättši veero järsk kallak.
Vt. ka alazveero, mäeveero, ruĺa-veero
Vt. ka veeremä, veerüᴅ

veerüᴅ Ra J, g veerüee ~ veerüvee veereke, ääreke, servake | vn край, краешек
J sõizoin seinää veerüeᴢ rl seisin seina ääres
Ra vijjee velloo veerüveᴢ rl viie velle veerekesel.
Vt. ka veero²

ämmälauta Ränk M laua uksepoolne ots | vn обращённый к двери край стола

ääree K M Sõ Lu Li Ra J Ku εärie L ääre Lu äärii Lu
1. postp äärde, serva, kõrvale | vn рядом, в сторону, вбок, на край
Ra issu tilaa ääree istu aseme äärde
Lu vikahtõõkaa lüüvvää sammõlt, sütšüzüssi ain, pannaa seinää ääree vikatiga niidetakse sammalt, ikka sügiseti, pannakse seina äärde
Lu lumõss tehtii kopara jää pääl avantoo ääree lumest tehti õnarus (= kalaauk) jää peale jääaugu äärde
Lu tuõ issuu minuu ääree tule istu minu kõrvale
2. adv eemale, kõrvale | vn в сторону
Lu bluutka lehmä meeb ääree hulkuja lehm läheb (karjast) kõrvale
Lu kassin on nii lusti paikka, piεp kattsoa, eb või vääntää silmiε ääree siin on nii ilus koht, peab vaatama, ei saa silmi kõrvale pöörata
Lu aluz ep kestä õikaal kursill, meneb ääree purjelaev ei püsi õigel kursil, läheb kõrvale
Li vana õpõnõ eb mene vagossa ääree vana hobune ei lähe vaost kõrvale
Lu piäp panna ilka äärii, piäʙ mennä häbi tuleb kõrvale jätta (~ maha suruda), tuleb minna
J väänettii teess ääree keerati teelt kõrvale
Ku sotamees keersi pää ääree sõdur keeras pea kõrvale

ääreese K Kõ ääreesee M Lu äärde, serva, kõrvale | vn рядом, в сторону, вбок, на край, к кому-нибудь, к чему-нибудь
M tšüläss mentii ääreesee, ep kaugassi mindi küla äärde, mitte kaugele
Lu omena tõkku maalõ i sen jalgalla tõukkazin ääreesee õun kukkus maha ja tõukasin selle jalaga kõrvale

ääri K M Po Lu Li J (L P Kõ Sõ Ra Ku), g ääree M Lu Li J ääre J äär, serv | vn край, опушка
M jõgõõ ääreᴅ jõe kaldad
Lu rannaa ääri ranna äär
Li säńd́üll äärtä bõllu (magamis)lavatsil äärt ei olnud
J põhgoo ääreᴅ põõsa ääred
J pata tokku lavvaa äärelt mahaa pott kukkus laua servalt maha
M täm̆mää jutull bõõ õttsaa nii äärtä tema jutul pole otsa ega äärt
J issuu tšehs-paikkaa, müü issumm ääriiss istu keskele (keskpaika), me istume äärtele
J üli ääree juuma üle ääre jooma
J vesi on ušattiz ääriikaa taza vesi on toobris äär(t)ega tasa
P i älä mene äärtä müö ja ära mine äärt mööda
P kõlmas talo ääreltä kolmas talu äärest
J mõnõt tšülä põllod õikõ ääri maall mõned küla põllud on õige ääremail.
Vt. ka äärikkõin, äärüᴢ

äärüᴢ J (Li Ra), g äärüssee J äär | vn край, опушка
Li tšülä on tie äärüssä möö küla on piki tee äärt
J ad́d́aa äärüsseᴅ aiaääred.
Vt. ka ääri

üliservä J-Must. ülaserv | vn верхний край

ülägo Lu J ülego J-Tsv. (Ra), g ülägoo Lu ülegoo J Ra sisemaa (vadjalaste asuala merest kaugem osa Lauga ülemjooksul) | vn верховой край (отдалённая от моря часть водского края вверх по течению Луги)
J ülägo on maa laukaass müütä jaamaa poolõõ sisemaa on maa Laugat mööda Kingissepa poole
J jaamaassaa kutsuttii kõik ülegoo pooli Kingissepani kutsuti kogu ala sisemaa pooleks
Lu ülägoo vätši, näväd õllaa maa poolõõ vätši {ü.} rahvas (= Kattila ja selle lähikülade vadjalased, kes rannas ei ela), nemad on (sise)maa poole rahvas

ülälauta J söögilaua ikoonide poolne osa | vn (верхний) край стола под иконами
ämm issu ülälavvõᴢ ämm istus laua ülemises osas (ikoonide pool)