[VOT] Vadja keele sõnaraamat

metka Lu, g medgaa nahast (eristus)märk nooda veoköiel (20., 40. ja 60. meetril) | vn кожаная метка, отметина на неводном канате (на длине его в 20, 40 и 60 метров).
Vt. ka merkki

taikavaassa ~ taikvaassa Ra taia- | vn е. nõiavaks (vaks, millega on mõõdetud karu käppa; usuti, et sellega haiget mõõtes võib parandada mitmesuguseid haigusi) колдуньина пядь (ею измерял и медвежью лапу, чтобы затем, измеряя больного, избавлять его от болезней)
mill on taikavaassa, miε mittaan, ku on läsivä mul on taiavaks, ma mõõdan, kui (keegi) on haige

tšeeli Kett. K M Ja-Len. Lu Li Ra J I (R-Eur.) tšieli Kl-Set. K L P Po tšìeli Po tšeel Lu tšiel V Ko tšiili Kl-Set. keeli Ku (R-Eur.) ḱeeli (Ku) kiihel ~ kiel ~ kiäle Kr Чïѣли K-reg₂ Цï ́е́ли Pal₁ Ii-reg₁ Чï ́ѣли ~ Кïе́ли Pal₁, g tšeelee M Lu Ra J tšielie P tšeele R Lu J
1. keel (elundina v. selle osana) | vn язык (орган или часть его)
Ra ku inimezel on žaaru, siis tšeeli kuivaʙ kui inimesel on palavik, siis keel kuivab
P taitšinamarjoi ko seiᴅ, sis tšielie pεälie jäi niku taitšina, õli väntšelä maku magesõstraid kui sõid, siis keele peale jäi nagu tainas, oli lääge maitse
Ra viratoi poika, näütäp tšeelt paha poiss, näitab keelt
Lu õpõzõõ tšeeli hobuse keel
J lehmä lauttaᴢ, tšeeli välläᴢ mõist lehm laudas, keel väljas?
Lu lehmä lühzäp tšeelessä, kana muniʙ nokassa vs lehm lüpsab suust (keelest), kana muneb nokast
M lahsi ep pajattannu i nõiᴢ pajattamaa, tšeelee soonõt katkõuzivaᴅ laps ei rääkinud ja (korraga) hakkas rääkima, keelepaelad läksid lahti (keelesooned katkesid)
P tämä tšieliekaa paĺĺo tieʙ ta teeb keelega palju
Lu vet tšeeli eb väsü keel ju ei väsi
Lu tšeelekaa elä rutti, a tšäsiekaa tee vs keelega ära rutta, aga tee kätega
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits
J tšeelt tšiim pitämä vaikima (keelt kinni pidama)
Lu siä piä tšeeli ampajee takana, miä sillõ pajatin salajutuu sa pea keel hammaste taga, ma rääkisin sulle salajutu
Lu eestä niku ilka on, a perää tšeeli jurmisuʙ algul on nagu häbi, aga pärast läheb keel julgeks
Lu ripup tšeelee õttsaᴢ, a em mälehtä pajattaa keele peal on, aga (ma) ei saa öelda
M mikä on meelezä, se on tšeelezä mis on meelel, see on keelel
M Ra peen tšeeli kurgunibu
J vituu tšeeli kliitor
2. keel, murre (suhtlemisvahendina) | vn язык, диалект (как средство общения)
L mi lintu, se on tšieli vs missugune lind, selline on (ka) laul (keel)
M möö õlõmma kõik vad́d́akoᴅ, pajattaaz õmall tšeelel meie oleme kõik vadjalased, räägime oma keelt
M kasõ tšeeli jo meill on hülgättü, kõikk noorõt pajattavad ven̆näässi see (= vadja) keel on meil juba hüljatud, kõik noored räägivad vene keelt
Po tõissa tšieltä tääʙ oskab teist keelt
Lu vad́d́aa tšeeli on raŋkka ja muudra tšeeli vadja keel on raske ja keeruline keel
Lu soomõõ tšeeli soome keel
K venäi tšeeli ~ I ven̆nää tšeeli vene keel
Li latyšaa tšeeli läti keel
Ra vad́d́akko tšeeli vadja keel
P J maa tšeeli vadja keel
Ra maa tšeeli isuri keel
Po meil taas tõin tšieli meil (= siin külas) on taas teine keel (murre)
L lintu pajatab ińiehmiizie tšielell (muinasjutust:) lind kõneleb inimkeeli
J noh, jok nütt õppõzid võõrõss tšeelt murtõma noh, kas nüüd õppisid võõrast keelt purssima (murdma)?
Lu lahzõl on pehmiä tšeeli lapsel on pehme keel (laps räägib pudikeelel)
J kummaa tšeeli on ḱerḱiäpi rl kumma keel on kergem
R lintu on tšeelele lipõa (Eur. 35) lind on libeda keelega
Ra se ko on lippaa tšeeleekaa, ni tõisii vaa petäʙ küll see on libeda keelega, nii vaid petab teisi
J tämä on terävää tšeeleekaa ta on terava keelega
J see ĺipitts jo tšäi tšeeleka (tšäi kaipamõᴢ) see lipitseja käis juba kaebamas
J tšeele täätejõ keeletundja, -oskaja
J tšeele täätemin keeleoskus
Lu tšeeli veep kiijevaa vs keel viib Kiievisse (keeleoskusega jõuab kaugele)
3. (kella)tila, -kõra; (võrgunõela) keel | vn язык (колокола, ботала); язычок (иглицы)
J tšelloo tšeeli ~ Lu kelloo tšeeli kella tila
Li drolli õli tehtü karrassa, tšeeli õli pantu süämie, tšeeli õli tehtü rautanaglassa krapp oli tehtud plekist, kõra oli pandud sisse, kõra oli tehtud raudnaelast
Li se on tšeeli tšävülä, puussa see on keel võrgunõelal (-käbil), puust (tehtud)
4. (pilli)keel | vn струна
J garmõnii tšeeleᴅ lõõtspilli keeled
J kannõlaa tšeeleᴅ kandle keeled
5. silmus | vn петля
R ai sie tooni pettelikko, manala manittelikko. pani aasat akkunale, tšeele tšehsi permatalle (Eur. 36) oh sina, petis toonela, meelitaja manala. Pani aasad aknale, silmuse põranda keskele
■
Lu ohoo, se ku johsi, nii tšeeli rintoil õli ohoo, küll see jooksis, nii (et) keel oli vesti peal
Li sill on kõvassi pittšä tšeeli sa valetad palju (sul on väga pikk keel).
Vt. ka gitarii-tšeeli, jännitšeeĺi, jänsitšeeli, maa-tšeeli, maaŋḱeeli, mätätšeeli, pitki-keeli, saksaa-tšeeli, soikkolaištšeeli, tšäpütšeeli, venäi-tšeeli

ummõllaa Ra adv kinni (kõhu kohta) | vn (его) крепит, (у него) запор
vattsa on ummõllaa, vattsa on umpi kõht on kinni

võttaja L (K R) võttõjõ J-Tsv., g võttajaa
1. (pruudi) võtja, peigmees, ka peigmehe sugulane, kes on peigmehega kaasas pruuti kodunt ära viimas | vn сват; жених; также родственник его, пришедший за невестой
L ženihaa suku, võttajad ovad lavvaa takann peigmehe sugulased, (pruudi) võtjad on laua taga
2. ahnitseja, ahnepäits | vn простор. жадина, загребала
Lu tämä on võttaja, tämä võttais kõikk eniellee ta on võtja, ta võtaks kõik enesele
3. (üles)võtja, pildistaja | vn фотограф
J tšüläsee tuli patretii võttõjõ külasse tuli (üles)võtja