[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ulvoa K L M Kõ Po Lu J (Kett. P) ulvua K L Kõ Po ulvoaɢ I ulvooɢ Ko, pr ulvoʙ Kett. K M Kõ Lu J I, imperf ulvõ Kett. M ulvozi L
1. ulguda | vn выть
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
M suõd ulvõvad ümpär tšül̆lää hundid uluvad küla ümber
Lu koira ulvoʙ, ep tää üvvä koer ulub, (see) ei tähenda head
M suõd ulvõttii i tultii tšül̆lää hundid ulgusid ja tulid külasse
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs (kui) huntidega elad, (siis) peab huntide viisi ka ulguma
I koira ulvoʙ, peremeessä itšä-veitäʙ koer ulub, igatseb peremeest
2. ulguda, nutta | vn плакать, реветь, рыдать
J .. kuulivat idguäält(ä), paĺĺo kaipaamissa ja idgõmissa i ulvomissa (Must. 152) .. (nad) kuulsid nutuhäält, palju kaeblemist ja nutmist ja ulgumist
J ulvob itka ulub nutta
■
J kõrvõd ulvovõᴅ kõrvad undavad

veettää Kett. Ja-Len. Lu Li (K-Ahl.) viettεä L (P) veettä J-Tsv., pr veetän Lu Li J veeten Lu J, imperf veetin Lu J (aega) veeta, (aega) viita | vn проводить, провести (время); тратить (время)
Lu miä oma eloo veetin turhaa, en saanu enele enku muilõ mittä üvvä ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, ei saanud enesele ega muile (= teistele) midagi head
L viimeine üö kassapεänä viettεä viimane öö (enne pulmi) palmikpeana (= tütarlapsena) veeta
Lu lahzõõkaa saab aikaa veettää pellaamizõõkaa, bobijõõkaa lapsega saab aega veeta mängimisega, mänguasjadega
J praaznika veetimm õikõ veśolõssi püha veetsime väga lõbusalt
Lu miε veettäizin tširjaakaa aikaa, ail lukkõizin, en näe lukkaa ma veedaksin raamatuga aega, aina loeksin, (aga) ei näe lugeda
J tuõp talvi, nõizõmm pittšiit üit veettemä tuleb talv, hakkame pikki öid veetma
Lu elä turha veetä aika ära asjata viida aega
Lu kase tüü on aigaa veettemin, kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on ajaviitmine, kui kaua me ka ei tee, ikka pole sellest tolku.
Vt. ka veetellä