[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ühsi Kett. K R M Lu Li J I vdjI (Ma) ühśi K-Set. üφsi P Lu I ühzi R J-Must. ühᴢ K L P M Kõ S V Lu Li Ra J Ku üφᴢ K L P M Kõ Lu J üchs ~ uhese ~ ühesse ~ uxe ~ üśse Kr Ю́хси K-reg₂ Ыксь Pal₂ Ихсъ Ii-reg₁ Юхси ~ Юкси Tum., g ühee K P M Kõ Lu Li J Ku üh́ee Lu ühie ~ üχie V ühie P üh̆hee M Kõ I Ma ühee Lu J ühen R ühe Lu-Must. J-Must. Kr
1. üks | vn один (числительное)
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüb mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
L võtõttii üφs sültä pissü-aitaa võeti üks süld pistandaeda
K ühsi toššamatta tšümmeetä üksteistkümmend
P ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk ühest kõrvast võtab, teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
K bõllu ühtä naglaa polnud ühtegi naela
L ühed müötii, tõizõd õsõttii ühed müüsid, teised ostsid
M ühsiä emmä ehi süüvvä, a tõisia jumala lähetäʙ ühtesid me ei jaksa (ära) süüa, aga teisi saadab jumal (juurde)
Lu kirstuz on ühed i tõizõᴅ kirstus on üht ja teist
R kõikk põlivaᴅ, eb jäänn üφtäit taloa kõik põles(id), ei jäänud ühtegi maja
Kõ juõlla on üφs, tehä on tõin üks (asi) on rääkida, (aga) teine (asi) on teha
2. ainult, vaid, üksnes | vn только, лишь
M meh́et sõpõzivad ühs tšiutto ja kaatsaᴅ meestel oli seljas ainult särk ja püksid
J ühel tšiuttoa särgiväel
Kõ se on ühs petoᴢ see on üksnes (paljas) pettus
Lu lahs kõikkijeekaa itki, a ühee emääkaa van eb itkõnuᴅ laps nuttis kõikidega, aga ainult emaga ei nutnud
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
3. üks ja (see)sama | vn (один и) тот же
Lu ühs suu nagrõʙ, ühs suu idgõʙ üks suu naerab, sama suu nutab
Lu müü tšäimmä ühes saunaᴢ me käisime ühes (ja samas) saunas
Lu vohma i viisaᴢ, ühess uhzõss piäp tšävvä loll ja tark, ühest ja samast uksest tuleb käia
Lu aluz iĺi laiva on ühs sama alus ehk laev on üks ja (see)sama
P ühee samaa mahzaʙ tähendab üht ja (seda)sama
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa kukk hakkab hommikul ühel ja samal ajal laulma
J ühee suuruizõᴅ ühesuurused (kasvu poolest)
J ühee taolizõᴅ ühetaolised
J ühs näkoizõᴅ ühte nägu (inimesed)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
J ühell nõvvoll ühel nõul
P ühie kõrraakaa johsi jänez üli tie ühekorraga jooksis jänes üle tee
Lu meil ain ühel viisii süütii meil söödi alati ühte moodi
Lu rahad jagõttii üht viisii raha jagati võrdselt
■
S ühs kõik tšellee, vaikk mehelee ükskõik kellele, kui aga (saaks) mehele
J ühs puhaᴢ ükspuha (ükskõik)
Lu ühees parvõᴢ üheskoos
Kõ üht per̆rää suvvaamma süvvä meile meeldib üha süüa
Li tämä ühtä päätä höütüʙ ta ehmub ühtelugu
Lu emmä õõ ühtä koosia me ei ole ühte moodi
J kõlmõt suudgad makaz üht voimaa kolm ööpäeva magas ühtesoodu
J üht vorppia ühte järge
J ajõimm opõizill petterissaa üht puhkua sõitsime hobustega Peterburi ühtepuhku
J tämä jo kussõssaa eläb üht päittä tema juba tükk aega elab omaette
J üht vert ühte verd
J sõsar ja veĺĺ kazvosti ühee taza õde ja vend kasvasid ühepikkuseks
Ra miä nõizõn õpõzõllõ seltšää ja ajan ühtä hüppiä, tšiirep jovvun mina istun hobuse(le) selga ja ajan nelja (= sõidan galoppi), jõuan kiiremini
K opõn johzõb üht üppää hobune jookseb nelja.
Vt. ka jõkaühs, kahtšümmettühsi