[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kauppoa (J), pr kaupon, imperf kauppozin = kauppia
siin õzrad õsõta, siin kagrat kaupotaa rl siin odrad ostetakse, siin kaerad kaubeldakse

rad́d́oa Kett. P M Kõ (K L Lu) rad́oa K-Ahl. rad́joa Kett. P rad́d́ua L P M, pr rad́d́on K L P M rad́on ~ rad́an [?] K-Ahl. rad́jon Kett. rad́d́un M-Set., imperf rad́d́õn L P M rad́jõn Kett. rad́d́ozin P
1. lüüa, taguda, peksta; | vn прибивать, прибить, бить, забить, по-, колотить, поколотить
L nagloikaa rad́d́uass tšiini naeltega lüüakse kinni
M rad́d́o vahvõpõssi nagla seinääsee löö nael tugevamini seina
M ahjoo laut se baraban õli, sitä rad́d́ottii kepiikaa i laulõttii, venäässi laulõttii ahjupelt, see oli (nagu) trumm, seda taoti kepiga ja lauldi, vene keeles lauldi
M vasarall piäb rad́d́oa, että tultais heenossi vasaraga peab taguma, et (pipar) läheks peeneks
P sis kyõš tšüzüb urakkaa, ain viel rad́d́o lińeikaakaa tšäsii müö siis, kui küsis (küsib) õppetundi, ikka veel lõi joonlauaga vastu käsi
P nii kõvassi rad́d́oz õmaa pojokkõiss, etti vereliessaa nii kõvasti peksis oma poisikest, et veri tuli välja
M ragõ rad́d́õ elkoᴅ rahe peksis õied (puruks)
2. (üles) raiuda, ehitada | vn рубить, срубить, строить, построить
K ratikkata rad́omaase, saunikkata salvamaase (Ahl. 106) rl (lähen) aidakest (üles) raiuma, saunakest ehitama
3. (viljavihke) rabada | vn оббивать, оббить (снопы), молотить, обмолотить (вручную)
P rüiss rad́d́uass järtšüüsie rukist rabatakse vastu pinki
M kannii tehäz rüüzviĺĺaa: eestä rad́d́oaᴢ, siiz lahgottaaz maalõõ, siiz lõikkuas sit̆tõõᴅ vällä, siiz vass alkaas tappaa nii saadakse rukkivilja: algul rabatakse, siis laotatakse maha, siis lõigatakse sidemed lahti, siis vast hakatakse (kootidega) peksma
4. kloppida (mune jm.) | vn взбивать, взбить (яйца и пр.)
M munad üv̆vii rad́d́oaz luzikaakaa munad klopitakse (puu)lusikaga hästi (lahti v. vahule)
5. tampida | vn трамбовать, утрамбовать
Kõ võttaas kapusaᴅ kroššias, pannaz botškaa vai lännikkoosõõ, sis täm rad́d́oaᴢ, etti tul̆lõiz vesi päälle võetakse kapsad, hakitakse, pannakse tünni või lännikusse, siis seda tambitakse, et vesi tuleks peale
6. hakkida, tükeldada, peenestada | vn размельчать, размельчить, рубить, разрубить, крошить, раскрошить
M rettšä rad́d́uas soolaakaa rõigas hakitakse soolaga (peeneks)
M kõik rad́d́ottii, sis pantii tšugunaasõõ tšihumaa kõik tükeldati, siis pandi malmpotti keema
K kül vesi rütšeed javaʙ, rataz-rummo õzrad rad́d́oʙ (Al. 52) rl küll vesi rukkid jahvatab, rattarumm odrad peenestab
7. raputada | vn трясти, потрясти
M poholohanaa rad́d́ottii, siz lesemed üppiväd vällää suurimiss (kui) pohemoldi raputati, siis hüppasid kliid tangude hulgast välja
■
M kase on puustalla kotilla rad́d́ottu kk talle on tühja kotiga (vastu pead) löödud (= ta on peast põrunud)
P älä vilisä suoza, suo kõrvad rad́d́oʙ ära vilista soos, soo lööb vastu kõrvu

rataz-rummo K-Al. = rattaa-rummo
kül vesi rütšeed javaʙ, rataz-rummo õzrad rad́d́oʙ (Al. 52) rl küll vesi rukkid jahvatab, rattarumm odrad peenestab

salvo K M Kõ S Lu Li Ra J I (Ku) salvõ I, g salvoo K M S Li Ra salvomõõ Lu, hrl pl salvoᴅ M S Ra J I salvomõᴅ Lu J salvomõt M-Set. Lu-Must. salvomet M-Set.
1. (veel sarikateta) palkehitis, (ülesraiutud) palkseinad, majakast | vn сруб (избы без стропил)
I ku salvo leeb valmiᴢ, siiz alkaas tehäk kattoa kui palkseinad (majakast) on valmis, siis hakatakse tegema katust
2. raie- e. palgikord (palkehitises) | vn венец (сруба)
I lumi eʙ nõis tulõmaa salvojõõ, kasseeɢ riukujõõ vällii lumi ei tule (ei hakka tulema) siia (seina) palgikordade vahele
3. (palkmaja) ristnurk | vn обло (угловое скрепление брёвен сруба)
K puhass õpõata pantii jumalnurkkaa salvoo alaa puhast hõbedat pandi ikooninurka (maja) ristnurga alla
M nõis menemää salvomia möö lautappäälee (Set. 1) hakkas ronima mööda ristnurka laudalakka
M rattii salvoᴅ aida nurk
4. (kaevu)salv, -rake | vn сруб колодца
Lu tehtii kaivoo salvomõᴅ tehti kaevu rakked
Kõ kaivoo salvo kaevu salv
J kaivoo salvod mätänesti kaevu rakked mädanesid (ära)
5. (vilja-, kartuli)salv | vn закром
Ra rattiiza õllaa salvod i siäl õllaa viĺĺaᴅ aidas on salved ja seal on vili (viljad)
Li kahs salvoa õli koko rattiiᴢ: ühz õli kagrõsalvo, tõisõõ pantii rüiᴢ kaks salve oli(gi) terves aidas: üks oli kaerasalv, teise pandi rukis
M kõikk pantii salvoosõõ, kagraᴅ, õzraᴅ, rüttšeeᴅ kõik pandi salve, kaerad, odrad, rukkid
M rüiz valõttii salvoosõõ rukis valati salve
J rattis salvomõt täünö leipä aidas (on) salved vilja täis
I magaze, siällä salvoloiza leipä õli magasiait, seal salvedes oli vili
I linaa salvo lina(seemne) salv
S kooppa õli tehtü, õli pantu salvoᴅ kelder oli tehtud, olid tehtud salved
■
Li meil salvod õltii vattsõᴢ meil olid salved kõhus (= vilja oli nii vähe, et ei jagunud salve pannagi).
Vt. ka kagrasalvo, kaivosalvo, nisusalvo, rattiisalvo, rüissalvo, rütšeesalvo, vehnäsalvo, õzrasalvo.
Vt. ka salvama, salvomõ, salvõõ

siinä K L P Lu I siinnä L siin K U P M Kõ S Po Lu Li J I Ku Сïина K-reg₂
1. siin | vn здесь, тут
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks sugu(võsa), kõik jäävad küüru
Li paikallin inemin on see, tšen aina eläp siin, ühezä paikkaa paikne inimene on see, kes elab aina siin, ühes kohas
J siin õzrad õsõtaa, siin kagrad kaupotaa rl siin odrad ostetakse, siin kaerad kaubeldakse
I mitä sillõ siinä piäʙ mis sul siit (siin) vaja on?
U a vot kui siin alkaa aga vaat, kuidas siin alata (= millest juttu alustada?)
I i siinä kõittši lõppuuʙ ja (sellega) siin kõik lõpeb
Lu siin õllaatš siin ollaksegi (= see on kõik)
J siiŋ hanse ontši beda siin ju (see) häda ongi
2. seal | vn там
M siin õlkõje päällä täm̆mää piti sünnüttää lahs seal õlgede peal tuli tal laps sünnitada
M siin irmuᴅ, tänn armoᴅ seal hirmud, siin armud
L võdnõill õli suoja siinä talledel oli seal (= ahju all) soe
I sotinaᴅ, siinä sotinoiza on mesi kärjed, seal kärgedes on mesi.
Vt. ka siällä

sirppi K L M Kõ S Lu Li Ra J I (R) serppi I Сирпи Tum., g sirpii P M S Lu Ra J sirp | vn серп
R rüiz niitettii sirpillä rukis lõigati sirbiga
Lu niitetää sirpiikaa painozillaa sirbiga lõigatakse küürakil
Lu sirpiikaa niitetää, a vikahtõõkaa lüvvää sirbiga lõigatakse (vilja), aga vikatiga niidetakse (heina)
I rütšeeᴅ, õzraᴅ, kagraᴅ, kane kõittši serpillä niitimmõɢ rukkid, odrad, kaerad, need kõik lõikasime sirbiga
J pikkõrain i joonittõõp koko nurmõõ i tuõp kottoo i eittiib makkaamaa. mikä se on. sirppi mõist (ise) väike, jookseb kogu põllu läbi ja tuleb koju ja heidab magama. Mis see on? – Sirp
Lu sirppi on kovera, sirpil on rutška i sirpil õllaa heenod ampaaᴅ sirp on kõver, sirbil on käepide ja sirbil on väikesed hambad
Ra valmõõt sirpid õsimma valmis sirbid ostsime (poest)
Ra kõik on kulunut sirpii sõraizõᴅ kõik sirbi hambad on kulunud
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on niku sirpii terä kui kuu luuakse (sünnib), siis on (ta) nagu sirbi tera
M sirpii sõrõ, sirpii sõr̆rõõᴅ sirbi hammas, sirbi hambad
■
M kuu sirppi kuusirp.
Vt. ka kuu-sirppi, tšäsisirppi