[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

eikä Kett. K-Al. K-Set. M eiḱä M eike M Po eik K-Al.
1. (tema) ei; ei (ju), ega; ei, mitte | vn (он) не; ведь не, да не; ни-, не (частица с негационным, а также с вопросительно-утвердительным значением, основывающаяся на форме вспомогательного отрицательного глагола {en} 3 л. ед. ч. в настоящем времени изъявительного наклонения)
Po õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
M noorikõõ piti tšävvä õm̆maa iää kolpotška pääzä, kunniz eiḱä koolõ noorik pidi käima (kogu) oma eluaja tanu peas, kuni ei sure
M suur pühä õli seitsee näteliä, siz jo arkõa tšenniid eikä söötü suur paast oli seitse nädalat, siis (juba) keegi ei söönud paastuvälist toitu
M naapad valkõad õltii, eike kraazgattu puukausid olid valged, (neid) ei värvitud
Po susi sutta eike süö vs ega hunt hunti söö (= murra)
K eikä tšenniize (Set. 58) ei keegi
2. konj. ega | vn и не
M tšerikkos kõikk õli ven̆näässi, eike pappi tuntõnnu vad́d́aa tšeeltä kirikus oli kõik vene keeli ega osanud preestergi vadja keelt
M baŋkka pantii, eike tehtü raanaa, veri ize tulõb nahgaa väl̆lii kupp pandi ega tehtudki haava, veri tuleb ise naha vahele (= alla).
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku

tõkkua Set. K L P M (Kõ Ja-Len. Lu) tokkua Lu Li Ra J (Ku) tõkkuaɢ ~ tokkuaɢ (I), pr tõkun K M tõkkuun Set. L P tokun Lu Ra J Ku, imperf tõkkuzin K L P M tokkuzin Lu J, 3. p tõkkuuzii Set. (maha, ära) kukkuda, langeda | vn падать, упасть
Li tämä tokku maalõõ i sinne jäi ta kukkus maha ja jäi sinna
L värttänä tõkkuup kaivoo värten kukub kaevu
Lu miä tokkuzin lähtee ma kukkusin allikasse
K lahzõll tõkkuz ammaᴢ lapsel tuli (kukkus) hammas (ära)
Lu pärettä põlõtõttii, vesi õli alla, kuhõõ tokkuzivat tulõkkaat süeᴅ (kui) peergu põletati, (siis) vesi (= veenõu) oli all, kuhu kukkusid tulised söed
J jedva· va ehti hüpät rihess väĺĺä (põloᴢ), ku laḱi tokku süäme vaevalt jõudis tulekahju ajal toast välja hüpata, kui lagi kukkus sisse
M nii on paĺĺo lehtoa tõkkunu, niku šuuba pehmiä on nii palju lehti (maha) langenud, nagu pehme kasukas (on maas)
õuna õunappuuss kaukalõ ep tõku vs õun õunapuust kaugele ei kuku
P vesi tõkkuuʙ vesi langeb
Lu võõnukkõizõõ tokuʙ aeglaselt langeb
L kõikk tõkku raskauz vällεä kogu raskus langes ära
Ra tähe tokku täht langes.
Vt. ka tõkuta

veerrä¹ Kett. J (K R-Lön. M Lu) vierrä L P Po (R-Reg.) veertä Kett. veerre ~ veerr J-Tsv., pr veereʙ K Lu J veeriʙ L P, imperf veeri P J
1. veereda, veerelda, keerelda | vn катиться, кружиться
L tšüüneleᴅ niku erniet silmiiss viereväᴅ pisarad veerevad silmist nagu herned
J tšivi veereb alaz mättšiä kivi veereb allamäge (= mäest alla)
P õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt kulgema, värava(i)lt veerema
L maot komann viereväᴅ (muinasjutust:) maod veerevad puntrana
L nõisivad vieremεä, tanttsimaa hakkasid keerlema, tantsima
2. veereda, loojuda (päikese kohta) | vn закатываться, закатиться
J päiv veereʙ päike veereb (= läheb looja)

Lu tšünnee peräd veereväᴅ küünepärad (= nahaservad) narmendavad.
Vt. ka veereskõlla, veerestää, veeriä, veertä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur