Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
eikä Kett. K-Al. K-Set. M eiḱä M eike M Po eik K-Al.
1. (tema) ei; ei (ju), ega; ei, mitte | vn (он) не; ведь не, да не; ни-, не (частица с негационным, а также с вопросительно-утвердительным значением, основывающаяся на форме вспомогательного отрицательного глагола {en} 3 л. ед. ч. в настоящем времени изъявительного наклонения)
Po õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
M noorikõõ piti tšävvä õm̆maa iää kolpotška pääzä, kunniz eiḱä koolõ noorik pidi käima (kogu) oma eluaja tanu peas, kuni ei sure
M suur pühä õli seitsee näteliä, siz jo arkõa tšenniid eikä söötü suur paast oli seitse nädalat, siis (juba) keegi ei söönud paastuvälist toitu
M naapad valkõad õltii, eike kraazgattu puukausid olid valged, (neid) ei värvitud
Po susi sutta eike süö vs ega hunt hunti söö (= murra)
K eikä tšenniize (Set. 58) ei keegi
2. konj. ega | vn и не
M tšerikkos kõikk õli ven̆näässi, eike pappi tuntõnnu vad́d́aa tšeeltä kirikus oli kõik vene keeli ega osanud preestergi vadja keelt
M baŋkka pantii, eike tehtü raanaa, veri ize tulõb nahgaa väl̆lii kupp pandi ega tehtudki haava, veri tuleb ise naha vahele (= alla).
Vt. ka eŋka, eŋko, eŋku
tõkkua Set. K L P M (Kõ Ja-Len. Lu) tokkua Lu Li Ra J (Ku) tõkkuaɢ ~ tokkuaɢ (I), pr tõkun K M tõkkuun Set. L P tokun Lu Ra J Ku, imperf tõkkuzin K L P M tokkuzin Lu J, 3. p tõkkuuzii Set. (maha, ära) kukkuda, langeda | vn падать, упасть
Li tämä tokku maalõõ i sinne jäi ta kukkus maha ja jäi sinna
L värttänä tõkkuup kaivoo värten kukub kaevu
Lu miä tokkuzin lähtee ma kukkusin allikasse
K lahzõll tõkkuz ammaᴢ lapsel tuli (kukkus) hammas (ära)
Lu pärettä põlõtõttii, vesi õli alla, kuhõõ tokkuzivat tulõkkaat süeᴅ (kui) peergu põletati, (siis) vesi (= veenõu) oli all, kuhu kukkusid tulised söed
J jedva· va ehti hüpät rihess väĺĺä (põloᴢ), ku laḱi tokku süäme vaevalt jõudis tulekahju ajal toast välja hüpata, kui lagi kukkus sisse
M nii on paĺĺo lehtoa tõkkunu, niku šuuba pehmiä on nii palju lehti (maha) langenud, nagu pehme kasukas (on maas)
Kõ õuna õunappuuss kaukalõ ep tõku vs õun õunapuust kaugele ei kuku
P vesi tõkkuuʙ vesi langeb
Lu võõnukkõizõõ tokuʙ aeglaselt langeb
L kõikk tõkku raskauz vällεä kogu raskus langes ära
Ra tähe tokku täht langes.
Vt. ka tõkuta
veerrä¹ Kett. J (K R-Lön. M Lu) vierrä L P Po (R-Reg.) veertä Kett. veerre ~ veerr J-Tsv., pr veereʙ K Lu J veeriʙ L P, imperf veeri P J
1. veereda, veerelda, keerelda | vn катиться, кружиться
L tšüüneleᴅ niku erniet silmiiss viereväᴅ pisarad veerevad silmist nagu herned
J tšivi veereb alaz mättšiä kivi veereb allamäge (= mäest alla)
P õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt kulgema, värava(i)lt veerema
L maot komann viereväᴅ (muinasjutust:) maod veerevad puntrana
L nõisivad vieremεä, tanttsimaa hakkasid keerlema, tantsima
2. veereda, loojuda (päikese kohta) | vn закатываться, закатиться
J päiv veereʙ päike veereb (= läheb looja)
■
Lu tšünnee peräd veereväᴅ küünepärad (= nahaservad) narmendavad.
Vt. ka veereskõlla, veerestää, veeriä, veertä