[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õpõttaa Kett. K L P M Kõ S Ja Lu Li J õpõtta J õpõttaaɢ I opettaa (Ku), pr õpõtan L Kõ Lu õpõtõn Lu J õpõtaa I õpetan K-Ahl. opetan Ku, imperf õpõtin L Lu J õpõtii I õpetada, koolitada | vn учить, научить, обучать
K a siiz õpõtti meitä venäissi pajattamaa (Mäg. 136) aga siis ta õpetas meid vene keelt rääkima
I miä õmmaa tütterie õpõtii oma tütreid ma õpetasin
M hoolimoitoita lassa piäb õpõttaa, etti nõisõiz vanapia kuultaama sõnakuulmatut last peab õpetama, et (ta) hakkaks vanemaid kuulama
P õppõzin miä üvässi, no etez bõllu izäl enäpää voimaa miniekaa minua õpõttaa ma õppisin hästi, aga edasi polnud isal enam jõudu (= vara), millega mind koolitada
J õpõtõttu meeᴢ haritud (õpetatud) mees.
Vt. ka õpõtõlla