[VOT] Vadja keele sõnaraamat

makõa Kett. K L P M-Set. (R-Lön.) mak̆kõa M S vdjI I (Ma) mak̆kõõ Ko-Kett. makkõa Po Lu J Ku makkia Lu makkaa Ra J makka J-Tsv. Макеа Tum., g makõa adj, subst magus (ka adj, fig hea, mõnus, meeldiv) | vn сладкий (также в переносном значении – хороший, приятный); сладость
P lid́entsad om makõaᴅ siirupikompvekid on magusad
I miä jõi makkõata tšaajua ma jõin magusat teed
J makkad omenõd – niku suukkuri magusad õunad nagu suhkur
Lu vanas koivuz eb õllu nii makkia mahla, noorõz õli makkiapi vanas kases ei olnud nii magus mahl, noores oli magusam
J makkaat vettä suukkurilla tehtii siirupit (magusat vett) tehti suhkruga
M mak̆kõa söömä magustoit
L tänävä on makkõa paaru täna on (saunas) magus leil
P tüttärikko örtšähtii makõass unõss ülieᴢ tüdruk ärkas magusast unest üles
L makaa, makaa, mairottõlõ, makõat kulta-unõᴅ rl maga, maga, mõnule, magusad kulduned (= magusat, mõnusat und)
M musõp süttä, makõap mettä. uni (Set. 18) mõist mustem kui süsi, magusam kui mesi (mustem söest, magusam meest)? – Uni
P maassani vesi makõa rl minu maal on vesi magus
M iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs hiir (on) vastik, aga sitt magus
J õppõmizõ alku on raŋk, a lõppu makka õppimise algus on raske, aga lõpp magus
P tämä on mad́d́aᴢ, tahop paĺĺo makõat süvvä ta on maiasmokk, tahab palju magusat süüa
Lu magjõᴢ on makkial on maias magusa peale
M ap̆poo mak̆kõa magushapu
■
M on ap̆poo rokka i mak̆kõa rokka on hapukapsasupp ja värskekapsasupp
J pulmiis karkat viinaa teh́h́ä makkassi, ženih ja noorikk annõta suut pulmades tehakse „kibedat” viina „magusaks”: peigmees ja pruut annavad suud (= suudlevad)
Po tšüzüttii tehä makkõata (pulmakomme:) kästi teha „magusat” (= nõuti, et peigmees ja pruut suudleksid).
Vt. ka apoo-makõa