[VOT] Vadja keele sõnaraamat

õma Kett. K U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (Pi Ja V) oma K-Ahl. Lu Li I Ku (R-Reg. Ra J-Must.) üma ~ ümma Kr Ома (Tum.), g õmaa K P Lu Li J õm̆maa M vdjI õmmaa I õmaa Lu Li J omaa Lu omaa K-Al. oma Lu
1. oma (atribuudina) | vn свой (в качестве определения)
K õma suku õli kogoza oma suguselts oli koos
P miä õlõn elännü aina õmaza tšüläzä ma olen elanud alati omas külas
Li ommaa tšüllää oma külla
J elä han siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhta nii pagan ära sa ometi ole oma laste vastu nii kuri
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene elab ja õpib oma elu lõpuni, aga ikkagi sureb lollina
M jõka veez on õmad izäd i emäᴅ igas veekogus on omad haldjad (isad ja emad)
Lu tšempa harakkaa nõssi aitseipää kui omat siiveᴅ vs kes (muu) tõstis haraka aiateibasse kui omad tiivad
M anna õm̆maa tšäee tširjotuᴢ anna oma allkiri
Lu poigad lähettii jõka ainogo omma poolõ pojad läksid igaüks oma poole (= oma teed)
Lu nootaakaa püvvettii omall merell noodaga püüti omal merel (= Lauga lahes)
Li tšezäll õltii venneed õmaz rannaᴢ suvel olid paadid omas rannas
J õma koozõri omatrump (kaardimäng)
J õma päät omapead, iseseisvalt
2. subst oma | vn свой, родной
K õmat tulivad võõraizii omad (= sugulased) tulid külla
L älkaa vyõragoittagaa minua, pitägaa õmanna ärge pidage mind võõraks, pidage omaks
Lu üvä naapuri on parõp tõiss ommaa vs hea naaber on mõnest oma(inimese)st parem
M tämä tetši õm̆maataᴢ ta tegi oma tööd
P miε võtan õmaa, siε võta õmaᴢ mina võtan oma, sina võta oma
L vyõraa naizyõkaa tantsiᴅ, ed õmaskaa tantsid võõra naisega, mitte omaga
I millõ on itšävä, õm̆mia en näiɢ tšet̆täiᴅ mul on igav, oma inimesi ei näe kedagi
J kahõõ kopekaa tšüünteliä ävitij juttõõʙ, kõlmõ kopekaa õmaa levvin kahekopikase küünla kaotasin, ütleb, kolme kopika oma leidsin
3. (liitunult eelneva personaalpronoomeni või ka nimisõnaga | vn слитно с предыдущим личным местоимением или именем существительным)
M pajata pajata, da anna minun õma väĺĺää (Set. 21) räägi (aga) räägi, aga anna minu oma kätte (ära)
I kase bõõg med́d́emä, kase bõõm med́d́e see (pruut) pole meie oma, see pole meie
I minuma minu oma
I sinuma sinu oma
Kl minuu uma minu oma
Kl sinuu uma sinu oma
I iz̆zääma isa oma
I em̆määma ema oma
Pi lahsajõõm laste oma
Pi tütterikoom tüdruku oma
Pi üheem ühe oma
■
K õma putkõ (Set. 59) (söödav) putk
I õma maarja ussimaarjapäev (oma maarjapäev)
Lu õma kurssi otsekurss
J õmad menod õllaa pääl tal on menstruatsioon
Lu sinne piäʙ joutua ommaa aikaa sinna peab jõudma õigel ajal.
Vt. ka pühänõma, ženiχanõmaᴅ, tapazõma, ärtšipäivänõma
Vt. ka nõma