[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahtokkõin Lu, g ahtokkõizõõ õhuke(ne) | vn тоненький
kaluni on ahtokkõin lõhkumiskirves on õhuke(se teraga)

ahtukkõin ~ ahtukkõinõ Lu Li, g ahtukkõizõõ Lu
1. ahtake(ne), kitsuke(ne) | vn узенький
Lu põrna on mokoma pittšä, ahtukkõin põrn on niisugune pikk, kitsukene
Lu ahtukkõinõ remeni kitsuke rihm
2. õhuke(ne) | vn тоненький
Li leikkaa millõ ahtukkõinõ tükkü lõika mulle õhuke tükk (leiba)

heeno M Kõ Lu Li Ra J hieno (K-Al.), g heenoo M Lu Li Ra J
1. peenike, peen; väike | vn тонкий; мелкий
Lu niitti õli nii heeno niku katuškaa niitti niit oli nii peenike nagu rulliniit
Lu tšedräzin hoikõssi, heenossi ketrasin (lõnga) peenikeseks
Lu toho õmmõltii juurõõkaa, heenoo juurõkaa toht(u) õmmeldi juurega, peenikese juurega
Li enne grohotõttii heenoja õlkia ennemalt sarjati peenikesi õlgi (= rehepeksul tekkivat peent õlepuru või sasi)
J heenoa kapussa panna piirgaa hakitud kapsast pannakse pirukasse
M markofkad lõikkazimma kroššizimma heenossi, sis kuivatimma, teimmä tšaita senessä porgandid lõikasime, hakkisime peeneks, siis kuivatasime, tegime sellest teed
Li kaivottii kannoᴅ, siz lõhgottii heenossi i pantii ahjoo kaevati kännud (välja), siis lõhuti peeneks ja pandi ahju
Lu sorraad i heenot suurimõᴅ jämedad ja peened kruubid
Lu Ra heeno liiva peen liiv
Lu Li heeno vihma peen vihm
Lu moška on kõikkaa heenopi kõikkiiss tšärpäziissä kihulane on väikseim kõigist kärbestest
J saad vakaa täünn heenoi kaloi saad korvitäie väikesi kalu
M heeno žiivatta: lampaaᴅ, kanaᴅ väikesed koduloomad: lambad, kanad
Lu se jäi heeno raha (järele) jäi peenraha
J võõveskasõ on tširjutõttu, jot kassem müüvvä heenoa tavara sildile on kirjutatud, et siin müüakse pudukaupa
2. peen(ekoeline), õhuke | vn тонкий
M süämmizissä linoissa kuottu heeno kaŋgaᴢ on mokoma ahtikkõin palat́entsakaŋgaᴢ kõige parematest linadest kootud õhuke kangas on niisugune kitsas käterätikangas
Ra heenoss kaŋkaass õli tšiutto särk oli (tehtud) peenest linasest riidest
Li heeno mat́eri õhuke riie

heenokainõ Li, g heenokaizõõ Li õhuke | vn тонкий

heenokkõin M Lu Li J, g heenokkõizõõ M Lu Li J
1. peenike, peen; väike | vn тонкий; мелкий
Lu mettsäz õllaa mokomat kadikkaaᴅ, heenokkõizõᴅ metsas on niisugused kaikad, peenikesed
J rantuli on heenokkõin, matala, a glaiza on kõrkaa (rand)kõrkjas on peenike madal (kõrkjas), aga kaisel on kõrge
M tuskatäid õltii heenokkõizõᴅ vaevatäid olid väikesed
M veel on mokomad marjaᴅ, lillikkaaᴅ; näväd on mokomaᴅ heenokkõizõd marjaᴅ veel on niisugused marjad, lillakad; need on niisugused väikesed marjad
2. Lu Li õhuke | vn тонкий

heikko K-Al. M-Set. J-Tsv. eikko K-Ahl., g heikoo J
1. nõrk, jõuetu; kõhn | vn слабый, бессильный; тощий
J kül on tullu heikossi perält läzü küll on jäänud kõhnaks pärast haigust
J heikko meeᴢ nõrk mees
J heikoo meelekaa nõrga mäluga
2. vilets, halb | vn плохой, худой
K matk õli pittšä, tie õli heikko (Al. 29) rl matk oli pikk, tee oli halb
M heikod rütšeet (Set. 60) viletsad rukkid
3. õhuke, vile, vähe vastupidav | vn тонкий, непрочный
J kase on heikko sat́in see on õhuke satiin

hoikka Kett. P M Lu Li Ra J I χoikka P hoikk J-Tsv. oikka K-Ahl. P (R-Eur. R-Lön.) oikkõ L, g hoikaa M Lu Li J oikaa K P peenike, peen, peenekoeline; õhuke; kitsas; sale; kõhn; nõrk; õrn | vn тонкий; узкий; стройный; худощавый; хилый; нежный
J tšäet paksuᴅ, sõrmõt hoikaᴅ rl käed paksud, sõrmed peened
Lu kane jalgat täll õltii hoikad niku tšäsivars minuu (need) jalad olid tal peenikesed nagu minu käsivars
Lu inemin ku jääp pahaizõssi, vüü-kõhta jääp hoikassi kui inimene jääb kõhnaks, (siis) vöökoht jääb peenikeseks
P käre kahtši on hoikka iĺi lühüᴅ vaevakask on peenike või lühike
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maapinnal (mööda maad)
M hoikka rihma peenike köis
Lu tšedräzin hoikõssi ketrasin (lõnga) peenikeseks
Lu linapihossa teh́h́jää saamoi hoikkaa kaŋgõssa linapeost tehakse kõige peenemat linast kangast
Lu tšuutto tehtii hoikõssa matterissa, a sorriapõssa õmmõltii allaa särk tehti õhukesest riidest, aga jämedamast õmmeldi alla (= õmmeldi alumine pool)
Lu hoikka sittsa õhuke sits
Li hoikkaa kartaa saab leikata i peeniil saksiil õhukest plekki saab lõigata ka väikeste kääridega
Li i luiska kuluʙ, meneʙ hoikõpõssi ka luisk kulub, läheb õhemaks
Li väliss on nii hoikka tehtü saija, että kahsi koorta on üheeᴢ vahel on tehtud nii õhuke sai, et kaks koorikut on koos (ühes)
M hoikka jää on uhavod́d́e päällä õhuke jää on (suurte) lompide peal
Lu võtõtaa taitšinaa tükkü i lüüvvää hoikassi tšämmeleekaa, se on tšämmelkakku võetakse tainatükk ja lüüakse peoga õhukeseks, see on paistekakk
Ra hoikad uulõᴅ kitsad huuled
Ra taitškahja õli alt hoikapi, päält õli lad́d́õpi astja oli alt kitsam, pealt oli laiem
M hoikka niku naatti sihvakas nagu putk
P pani peenee pettšelelee, oikaa uhmarõõ nõjalõõ (Kett. 777) rl pani väikese petkeli juurde (peale), nõrga uhmri nõjale
Li hoikka inemin kõhn inimene
Lu lahz on hoikka, õmmaa pääᴅ eb või kantaa laps on nõrk, ei suuda oma pead kanda
L oikkõni, oikkõni, kuhyõ miε jäin tšülmälie tšülälie rl mu õrn(ake), mu õrn(ake), kuhu ma jäin külma küla peale (= võõraste hulka).
Vt. ka hoiskia

hoikukkõin M J-Tsv., g hoikukkõizõõ J peenike, kleenuke; sihvakas, sale; õhuke; tilluke [?] | vn тонкий, тоненький; стройный; крохотный [?]
M hoikukkõizõd reevenii naatiᴅ peenikesed rabarberivarred
M hoikukkõin rihma peenike köis (nöör)
J pittš ja hoikukkõin riuku pikk ja peenike ritv
M hoikukkõin niku rooska, roozgaa varsi peenike nagu piits, piitsavars
M pah̆hain, mokom hoikukkõin hakka kõhn, niisugune kleenuke eit
M nii nõdra, hoikukkõin ku kahtši puu nii nõtke, sihvakas nagu kasepuu
M alõtsõᴅ ovaᴅ villassa tehtü, a tšintaaᴅ ovaᴅ nahgassa, hoikukkõizõssa nahgassa labakindad on villast tehtud, aga {tš}-d on nahast, õhukesest nahast
M hoikukkõin pala omõnaa tilluke [?] tükk kartulit

hüü² [< is] (J-Must.), g hüü õhuke jää [?]; lumelobjakas [?] | vn тонкий лёд [?]; мокрый снег [?]
hüüllä hüühütteli, jäällä jäähütteli (Must. 169) rl lumelobjakaga [?] muutis külmemaks, jääga jahutas

ĺiblikkõin J-Tsv., g ĺiblikkõizõõ J õhuke, õbluke; nõrk | vn тонкий; слабый

ńeežnoi J-Tsv., g ńeežnoi J õrn, õhuke | vn нежный, тонкий
kats mi ńeežnoi mat́eri, niku silkki vaata, milline õrn riie, nagu siid
elä han ńeežnoiss sitsass õmpõ artšipäiviiss tšiuttoa ära ometi õhukesest sitsist õmble argipäevasärki

pad́ja P pad́d́a I padd́a ~ pada K-Ahl. paddja R-Eur. Ja-Len. padja R-Lön. R-Reg., g pad́jaa, pl padget Kr
1. tihe | vn частый (о ячеях сети)
Ja saamõi padja – peräverkko, tšestšl-verkko arvapi (Len. 254) kõige tihedam (on) päravõrk, keskvõrk on harvem
2. paks, jäme | vn толстый
P pad́ja paasi on tšiikuu alla rl paks paas on kiige all
Kr padget paksud
3. õhuke, peen | vn тонкий, мелкий
K pühää maarjaa padd́a vaippa (Ahl. 92) rl püha Maarja õhuke vaip
■
I vesi pad́d́a tätä vei orkoo veejuga [?] viis ta alla

paĺtiška: paĺtišk J-Tsv., g paĺtiškaa J vilets(avõitu õhuke) palitu | vn пальтишко.
Vt. ka polupaĺt́iška

õhuᴅ K L P, g õhuu K P õhuke | vn тонкий, слабый
P tšämmälel meni nahka õhuussi, kaugaa en tehnüt tüötä kämblal muutus nahk õhukeseks, ma pole kaua tööd teinud

õjõla K-Set. P õjela K-Ahl. J-Must., g õjõlaa õhuke, kulunud (riie, nahk) | vn тонкий, изношенный (о материале, коже)
P meni õjõlassi kulus õhukeseks

õjõlikkõin (M), g õjõlikkõizõõ õhuke, kulunud | vn тонкий, изношенный (о материале, коже)
saappagaa põhjaᴅ mentii õjõlikkõizõssi saapatallad kulusid õhukeseks

äätikki Lu, g äätikii nõrk, õhuke jää | vn неокрепший, тонкий лёд
Lu äätikki jää on paĺĺaz jää ja hoikka jää {ä.} on paljas ja nõrk jää