[VOT] Vadja keele sõnaraamat

elizevä: elizev (J-Tsv.), g elizevää: elizevä J kõlav, helisev | vn звонкий, звенящий
elizevä ääneka tüttö kõlava häälega tüdruk

kaĺĺahtaassa: kaĺĺahtass J-Tsv., pr kaĺĺahtaan J, imperf kaĺĺahtaazin: kaĺĺahtazin J hüüatada, (korraks) hüüda | vn кликнуть, воскликнуть, о-
mettses kui kaĺĺahtaaᴅ, nii kajahtaab vassa kui metsas hüüatad, siis kajab vastu
õllõizit han kaĺĺahtannu patrulii appii oleksid ometi hüüdnud patrulli appi
tämä kaĺĺahtaᴢ tõiss suurõ ääneka ta hüüdis teist valju häälega.
Vt. ka kaĺĺuhtaassa

kalõ J-Tsv. kale Ra, g kalõõ: kalõ J
1. räme, kare (hääle kohta) | vn грубый, резкий (о голосе)
J kuuntõõ han, kui kalõ ääneka pajatõʙ kuula ometi, kui rämeda häälega kõneleb
J kalõll äänell idgõʙ nutab rämeda häälega
2. kare | vn жёсткий
Ra kale roho kare rohi.
Vt. ka kalhia, kalkõa, kalpõa, karmõa, karskõa, karõa

kõla J-Tsv., g kõlaa: kõla J
1. kõle, külm (ilma kohta) | vn пронзительно-холодный (о погоде)
kõla ilm kõle ilm
2. kõle, kile, lõikav (heli v. hääle kohta) | vn пронзительный (о звуке или голосе)
kõla ääneka inimin kileda häälega inimene