[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaazikka K L Lu J (R-Reg. Ra) kaasikka K-Ahl. (R-Reg.) kaazikk J-Tsv., g kaazikaa Lu kaazika J
1. saajanaine, kaasik, kaasitaja (peiupoolseid pulmalisi, kes tulevad pruuti kodust võtma) | vn посаженая мать, поезжанка (участница свадебного поезда)
K kaazikat kala sõsareᴅ, üvä veĺĺee veerakkõizeᴅ, ühsi üvä õlgõttaja, mahzap kahzi kaazikkaa (Salm₁ 773) rl kaasikud, peiu õed, hea venna kaaslased, üks hea õletaja (= pruudipoolne pulmaline) on väärt kaks kaasitajat
L kaazikad laulavaᴅ kaasitajad laulavad
J terve, kahsi kaazikkaa rl tere, kaks kaasitajat
Ra niku pulmaa kaazikaᴅ nagu pulma(s) kaasitajad
2. K-Ahl. pruutneitsi | vn подружка невесты
3. neiu [?]; kaunitar | vn девушка [?]; красавица
J de ku saap kaazikk kaŋkaa valmeessi, tšääriʙ ja kui saab neiu [?] kanga valmis, käärib (rulli)
J mokom lusti ja varm nain niku kaazikk niisugune ilus ja priske naine, nagu kaunitar

kaazikkõ Kett. K M-Set. Ra J, g kaazikõõ K Ra saajanaine, kaasik, kaasitaja (peiupoolseid pulmalisi, kes tulevad pruuti isakodust võtma) | vn поезжанка (участница свадебного поезда), посаженая мать
Ra kaazikõd õltii, kummat tultii võttamaa noorikkaa kaasikud olid (need), kes tulid pruuti (isakodust) võtma
K ed mee ühsi, velvüeni, et kahõõ, üvä kalani, sõsõ meeb kaasa kaazikõssi, vellelleeni veerakossi (Al. 49) rl (sa) ei lähe üksi, mu vennake, ei (lähe) kahekesi, mu hea kala, õde läheb kaasa kaasikuks, mu vennale kaaslaseks
J müü tulimma ainolõõ appii, kalalõõ kaazikõssi rl meie tulime ainsale appi, kalale kaasitajaks
K kaazikõd issuzivat kahõõ poolõõ kaasikud istusid kahele poole

naitõttava K subst., adj. naidetav, naist võtma pandav | vn (страдательное причастие от глагола ‘женить’)
K pantava on pajatõttava da naitõttava on nagrõttava vs mehelepandav (neiu) on tagaräägitav ja naidetav (noormees) on naerdav