[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ilĺää-tuli K-Ahl. fig välk (eliatuli) | vn молния, ильин огонь

jürü Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku Юрю Pal1, g jürüü P Lu J jür̆rüü M jürü Lu J
1. äike, pikne; välk; müristamine, piksemürin, kõu | vn гроза; молния; гром
K nõõ jo ülies, tulõb jürü, jürääʙ tõuse juba üles, tuleb äike, müristab
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi, kuidas päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
Lu jürü aikana püüvvät kallaa, kala nukuʙ (kui) äikese ajal püüad kala, (siis) kala magab
M jürü vahip sitä kot̆tua, kuza katatat sõp̆põi pikne valvab seda maja, kus rullid pesu
Lu jürü tämää ampu surmaassaa välk lõi ta surnuks
Lu jõgõperä põli jürüssä Jõgõperä (küla) läks välgust põlema (põles välgust maha)
Lu tuli niku seltšääss taivassa jürü tuli nagu välk selgest taevast
Lu ilma jürrüä tulta lüüʙ, siz jutõltii: kase viĺĺaa teräsütäʙ (kui) ilma müristamiseta lööb välku, siis öeldi: see paneb vilja valmima
P ińehmiin on suuttunuᴅ, menep sitä aźźaat praavittamaa, ize on äizää, sitä juoltii: tuli niku jürüükaa inimene on vihastanud, läheb seda asja parandama, ise on ärritatud, (siis) selle kohta öeldi: tuli nagu piksemürinaga
M jürü jür̆rääʙ ~ M Lu jürü jürizeʙ (pikne) müristab
M jürü ammuʙ ~ jürü izzep tulta ~ J jürü lüüp tulta lööb välku
P i vaatap: puu on ukuo jürüökaa lüönnü ja vaatab: puu on välgust maha löödud (välguga maha löönud)
K ukoo jürü ~ P ukuo jürü ~ M hukoo jürü ~ jumalaa jürü piksemürin
Lu tšerä jürü keravälk
J jürü pilvi nõizõʙ äikesepilv tõuseb
Lu jürü tuuttša tuõp savvunaa äikesepilv tuleb suitsuna
2. mürin, kolin; lärm | vn грохот, шум; гам
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
J pulmiiz mokom jürü, jot kõrvõd lumppausti pulmas on niisugune lärm, et kõrvad läksid lukku.
Vt. ka ukkojürü

schibben ~ śchibben Kr välk | vn молния

tuli¹ K R L P Ke M Kõ V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kett. U) tuĺi K tulli ~ tuuli Kr Ту́ли Pal1 K-reg2 Ii-reg1, g tulõõ Kett. K P Lu Li J tulyõ P tul̆lõõ M I tulee Ku
1. tuli; (tule)leek; tulevalgus | vn огонь, пламя; свет (огня)
kokit tulta tšivell lööd tulekiviga tuld
J tult tetšemä ~ tult võttõma tuld tegema, põlema panema, üles võtma
Kr tulla arinin pliit, tulekolle
Ku otett́śii i teht́śii tuli võeti ja tehti tuli
Lu sis kannaa veel kärtütetää võõnol tulõl, süsijee pääl siis kõrvetatakse (kitkutud) kana veel nõrgal tulel, süte peal
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi juba tuli toas põlema
J tulõõ valkall tulevalgel
Lu kana silmä päivällä, a tulõõ aikana kehnossi näeʙ (terane nagu) kana silm päeval, aga tulega näeb halvasti
Lu tuli lekko ~ tulõõ lekko tuleleek
I sinizellä tulõlla põlõʙ (piiritus) põleb sinise leegiga
Lu ivusõd õlla tulõõ karva juuksed on tulekarva
Lu hätä tulõd õllaa valkaat tulõᴅ hädatuled on valged tuled
Lu plikkavat tulõd õllaa bujuiz ja baakanoiᴢ plinktuled on poides ja (tule)paakides
Lu tuli alki plikkiä tuli hakkas vilkuma
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb (ahjus), ennustab tuult
J vett tšihutõta tulõll, a rauta – tulõᴢ vett keedetakse tulel, aga rauda (kuumutatakse) tules
J tulõ kipunõᴅ tulesädemed
Lu vätši on tehtü tuli, issuvõd ümperi tulta inimesed on tule teinud, istuvad ümber tule
I müü koloviškailla ajõlimmas sus̆sia, tulõssa võtimmaɢ me ajasime tuletukkidega hunte (eemale), tulest võtsime
J tulõõ tukk tuletukk
V mõizas tehtii tuli mõisas tehti (jaani)tuli
tulkaa tüttäret tulõlõ, vanaᴅ hakaᴅ valvomaa tulge, tüdrukud, tulele, vanad eided valvama
J mentii tütöt poigad jaanii tulta pitämää tüdrukud ja poisid läksid jaanituld tegema
L troittsann se kutsuttii valvaa tuli (Mäg. 67) nelipühade ajal kutsuti seda (tuld) {v}-tuleks
Lu jaani matokkõizõl paissõvad silmäᴅ niku tulõᴅ jaaniussil säravad silmad nagu tuled
J tulõõ tšättee menemä ~ tulõõsõõ menemä ära põlema
I kusuttaas tuli kustutatakse tuli
Ra se peltšäb niku tulᴅ see kardab nagu tuld
Ra sell on tšiire kui tuli takan sellel on kiire, nagu (oleks) tuli taga
M mitä nii tšiireess meed vällää. niku tulta võtiᴅ miks sa nii kiiresti ära lähed? Tulid nagu tuld viima
2. välk | vn молния
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M ihtši kõv̆vii tulta lõi kõvasti välku
P M tulta izzeʙ ~ J tult izgeʙ ~ Lu J I tultaa lüüʙ lööb välku
J ku üüllä tulta lüüʙ, siz jutõllaa: kagra valmissuuʙ kui öösel lööb välku, siis öeldakse: kaer valmib (põllul)
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
M kannii seizod akkunaa tüvennä, võip tul̆lõõkaa ampua seisad niiviisi akna juures, välk võib (sind) maha lüüa

P tulyõ emä vierii ahjuo iezä keravälk veeres ahju ees
K tulõõ emä tulõb ahjoss tulehaldjas tuleb ahjust
J tuli vihain tulivihane, väga vihane
Li elä paa päätä tulõõsõõ ära pista pead tulle (= ära tee nii, et saad ise kannatada)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, (nii) kui andis (= lõi), nii kõrvad lõid tuld
P nii kõvass nõsin, etti tulõt silmiiss tulivaᴅ nii kõvasti tõstsin, et silmist lõi tuld
J ann tult takkaa, la tšizgob jooss anna (tuld) takka, las jookseb kiiremini
J tult antõma kiirustama, taga kihutama.
Vt. ka aŋkkuri-tuli, elektrotuli, hätä-tuli, ilĺää-tuli, jaani-tuli, mašti-tuli, merkki-tuli, plikka-tuli, porttu-tuli, ranta-tuli, seinä-tuli, stvooratuli, sähkötuli, štaakki-tuli, tšültši-tuli, tõrvatuli, ukootuli, vaihto-tuli, valvatuli, valvotuli


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur