[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

avoo Javõõ
uhs sellällää avoo uks selili lahti

boo Vt. ebõ·ĺe

joo¹ J-Tsv.jaa
jok tüü tšaajua jõitt? – joo! kas te jõite teed? – Jah!

joo² Vt. jo

loo¹ [?] J-Must.looto¹

loo² Lu Li, g lootõõ Lulooõ
Lu tuuli puhub lootõõssa tuul puhub loodest
Li loo tuuli loodetuul

moo Vt. kanivamoo, kapussmoo, linamoo, maamunmoo, nagrizmoo, omenamoo, rüüzmoo, taramoo, upamoo, õzramoo

noo¹ (Ku) nood | vn те
a noil naisiil olt́śii suuret pojaᴅ aga noil naistel olid suured pojad.
Vt. ka ne¹, nämä

noo² Vt. no¹

ńoo Lu Ku interj nõõ (hüüe hobuse kehutamiseks) | vn но-о (понукание лошади)

oo K Li J o R-Reg. interj oo, oh, oi | vn о, ой, ох
K oo, mitä siä millõõ tulid juttõõb millõõ niitši on tšülmä oi, miks sa (= pakane) minu juurde tulid, ütleb, mul on niigi külm!
Li oo, siä niku haiska oh, sa oled nagu raisk
R o izüd lunasa minua (Reg. 18) oi, isake, lunasta mind (välja)!
Vt. ka oh, oi, oipa

roo M Ra J-Tsv. (Lu Li), g roo M Li J rood, roots (kandev tugiosa lehel, sulel jne.); kalaluu; luu; roie, ribi | vn стебель, стволик (листа, пера и т. д.); рыбья кость; кость; ребро
J sütšüzüll lehod mätäneväᴅ, jäävvä va ühed rooᴅ sügisel lehed mädanevad, jäävad vaat ainult rood
Lu ku süüt kallaa, siz rood jääväᴅ kui sööd kala, siis rood jäävad (järele)
Ra lihal on luuᴅ, a kalal on rooᴅ lihal on kondid, aga kalal on rood
M kal̆laa roo kalarood, kalaluu
J sulgõõ roo sulerood
J nenää roo ninaluu
J tšültši roo roie, küljeluu.
Vt. ka seltšäroo, tšültširoo
Vt. ka rooko, rooto¹

soo¹ Kett. Set. K M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur. Ku) suo L P sùo Po, g soo Lu Ra J suo L soo | vn болото
J kuivi-jalgoi tulimm üli soo kuivijalu tulime üle soo
M meni soh̆hõõsõõ läks sohu
Lu menimmä sohhoo marjaa läksime sohu marjule
S sammõlia soossa kannõmma i seimmä, ku ńemtsad õltii, õli nältšä kandsime soost sammalt ja sõime, kui sakslased olid, oli nälg
Lu siεll on soo i tääll on soo, kuzaid bõõ kuivaa (vaese inimese elu kohta öeldakse:) seal on soo ja siin on soo, kusagil pole kuiva
Lu ku on kõvassi vajova soo, siellä õltii niku silmäᴅ kui on kõvasti vajuv soo, (siis) seal on nagu (soo)silmad (= laukad)
Li vajomikko soo õõtsuv soo
P suo kannas kazvap kärekahtši soo serval kasvab vaevakask
Ra soo silmä soosilm, laugas
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa õõtsub
Li soo mettsä soomets
J soo mõõkõᴅ hundinuiad (murd. soomõõgad)
L suo altiaaᴅ soohaldjad
L suo karjušši soohaldjas.
Vt. ka silmä-soo

soo² [< e] J-Tsv. (või) nii | vn (ах) так

too¹ J too; see | vn то; это
siäll hanse too on seal too ju on
mikä too on mis too (~ see) on?
kulu toossa kuuta kahsi rl kulus (= möödus) sellest kuud kaks

too² Vt. to

vo Vt. vot

voho K L P M Kõ Po S V Lu Li Ra J I voohi Ku Вого Tum., g vohoo K M S J vohuo P
1. kits | vn коза
P meillä õli valkõa voho meil oli valge kits
M suuriik sarviikaa vana voho suurte sarvedega vana kits
voho viis kuut tšäüʙ i lammaz viis kuuᴅ kits kannab (= on tiine) viis kuud ja lammas viis kuud
Lu voho bäkätäʙ kits mökitab
J voholl on teräv part kitsel on terav habe
M vohoo borana sokk
M vohoo võdna kitsetall
S vohoo poigad bõlõ võdnaᴅ, on tõissa moodaa kitsetalled pole lambatalled, on teistmoodi
J vohoo piim om maikka kitsepiim on imal (= magusavõitu)
M miε menin voholõõ läksin kitse juurde
P vohuo marja põldmari, põldmurakas
2. teatud kaardimäng | vn козёл (игра в карты)
M pojod mäńd́ittii voh̆hoa poisid mängisid {v}-d.
Vt. ka mettsävoho, taivazvoho

voi K P Kõ Lu (hädaldav, tuska või ka imetlust väljendav interjektsioon) | vn ахти (междометие, выражающее досаду или удивление)
ai voi miä n õõ laurii nain {a. v.} (oh häda), ma ei ole Lauri naine
Lu ai voi. ku täll on paĺĺo voima {a. v.} (oi-oi), kui palju jõudu tal on!

vor J, g voraa varas | vn вор
vot juttõõb vor i vei vaat, ütleb, varas viiski

vot K U P M S V Po Lu J I vdjI vott P M J vot J vaat, vot, ennäe | vn вот
Lu vot se on sillõ vaat see on sulle
M tämä, vot, nüt pääsi rikkaassi ta, vaat, sai nüüd rikkaks
Lu vod miε en tää, kump õli vaat ma ei tea, kumb oli
J ahjo õli takant lõhtši, i vott i see nõis põlõmaa ahi oli tagant katki (= lõhki) ja vaat see hakkaski põlema
I i niin ainõ vod i elettii ja nii aina vaat elatigi
I vot i kõittši vaat ongi kõik
J vot t́ebe na vaat sulle säh!
P vott, üχs i leüti ennäe, üks leidiski


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur