[VOT] Vatjan kielen sanakirja

viŋkua Kett. L M Lu Li J (K-Ahl. Ko), pr viŋgun K Lu J vinggun K-Ahl. vinkun (Lu-Must.), imperf vinkuzin J
1. vinguda, kräunuda, karjuda, kisada, kiljuda, piriseda | vn выть, визжать, пищать, (пронзительно) кричать
J lahs alki viŋkua laps hakkas vinguma (nutma)
M möö nõizõmma kõv̆vii viŋkumaa me hakkame kõvasti karjuma
J elka viŋkuga niku põrsaaᴅ ärge vinguge nagu põrsad
Lu sika vinkub s... suuza? – uhõrti (Must. 159) mõist siga vingub, sitt suus? – Oherdi
Lu katti viŋguʙ kass kräunub
Li sääski viŋguʙ sääsk piriseb
J kajaga viŋguʙ, kui tääetää meritormia kajakas kisab, kui (nad) ennustavad meretormi
L opõzõd üli meneväᴅ, maβod vaitõz viŋkuvaᴅ hobused sõidavad üle, maod vaid sisisevad
2. vinguda, visiseda, kriuksuda, huilata, unnata, kumiseda | vn свистать, скрипеть, шипеть, гудеть, ныть
Lu tuuli viŋguʙ tuul vingub
Lu algod viŋkuvad niku vilisetää halud visisevad (põledes) nagu vilistatakse
Lu rattaaᴅ vai vaŋkkuriᴅ viŋkuvaᴅ, näitä piäʙ võitaa kaarikud ja vankrid kriuksuvad, neid tuleb määrida
Lu alusõõ vantõt ku viŋkuvaᴅ, siz jutõltii: tääp pitšälissä tormia kui purjeka vandid vinguvad, siis öeldi: ennustab pikaajalist tormi
J talvõll telefona sampaad viŋkuvad enne tuulta talvel undavad telefonipostid enne tuult
J sireni va viŋgub merell sireen vaid huilgab merel
Lu pää süämez viŋku egle peas (pea sees) kumises eile.
Vt. ka viŋkaa¹