[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

atškaᴅ M Kõ Lu Li Ra atškat M-Set. atškõᴅ Lu Li pl t prillid | vn очки
M pani atškaᴅ silmiile pani prillid ette
Li dohteri millõ juttõõp što sillõ jo on kehnoᴅ silmäᴅ, sill piäʙ õssaa jo atškaᴅ arst ütleb mulle, et: sul on juba viletsad silmad, sa pead juba prillid ostma
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul pole prille vaja, ma näen veel hästi.
Vt. ka silmäatškaᴅ

elo-voima P elujõud | vn жизненная сила
elo-voimaᴅ mill on kehnoᴅ elujõud on mul vilets(ad)

heikko K-Al. M-Set. J-Tsv. eikko K-Ahl., g heikoo J
1. nõrk, jõuetu; kõhn | vn слабый, бессильный; тощий
J kül on tullu heikossi perält läzü küll on jäänud kõhnaks pärast haigust
J heikko meeᴢ nõrk mees
J heikoo meelekaa nõrga mäluga
2. vilets, halb | vn плохой, худой
K matk õli pittšä, tie õli heikko (Al. 29) rl matk oli pikk, tee oli halb
M heikod rütšeet (Set. 60) viletsad rukkid
3. õhuke, vile, vähe vastupidav | vn тонкий, непрочный
J kase on heikko sat́in see on õhuke satiin

juššoroho M-Len.jussi
einämaat meil on kehnot, kazvap enäpält juššoroho (Len. 256) heinamaad on meil viletsad, kasvab enamasti jusshein

kehno Kett. K P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (U L) kehn K ḱehno J Ku kõhno, g kehnoo K Lu J I
1. halb, paha; vilets, kehv | vn плохой, дурной, скверный, скудный, худой, слабый
Lu inemizel on kahs tappaa: üvä i kehno inimesel on kaks loomust: hea ja halb
M üväd on koolluuᴅ, jäännüüd [sic!] on kehnoᴅ kk head on surnud, jäänud on (ainult) halvad
M vanapalõõ poigalõõ antõ üvää opõzõõ, tõizõlõõ vähä kehnopaa, kõlmattomalõõ kõikkinaa kehnoo (Set. 1) vanimale pojale andis hea hobuse, teisele veidi halvema, kolmandale sootuks halva
Li kehno tapa inotõb i lustii tütöö halvad kombed teevad ilusagi tüdruku vastumeelseks
M elä äńtšää kehnoa ińehmiissä ära puutu halba inimest
M I kehno inehmine ~ kehno inehmiin ~ Lu Li kehno inemin ~ Ra kehno inimin halb inimene
M üvä elo ińehmiissä ilogoitaʙ, a kehno elo päiväzä vaas̆saa vanagoitaʙ vs hea elu rõõmustab inimest, aga halb elu teeb päevas vaksa vanemaks
M meńä voon õli kehno voosi möödunud aasta(l) oli halb aasta
Lu ku päivä laskõõb i punõtiʙ, se tääp kehnoa ilmaa kui päike loojub ja punetab, see ennustab halba ilma
Lu ko rihez oŋ kehno luhti, siz miä avvaan uhzõõ vai akkunaa kui toas on halb õhk, siis ma avan ukse või akna
Lu nain on kehnoo tervüükaa naine on kehva tervisega
Lu mill on kehno mälehtüᴢ mul on kehv mälu
Lu ampajeekaa on kehno kaupp, alumaizõd evät kestä hammastega on kehv lugu, alumised ei pea vastu
Lu ammaz vizgattii üli pää ahjoo pääl i jutõltii: kehnot poiᴢ, rautazõt sihhaa hammas visati üle pea ahjule ja öeldi: viletsad ära, raudsed asemele
S kehnopat sõvat pantii päälee viletsamad rõivad pandi selga
Li tänävootta õli kehno ailipüüttö tänavu oli kehv räimepüük
M unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on halb tööd teha
M vai sillõ on koton kehno kas sul on kodus halb?
Lu kehno on tervüü perässä tervise poolest on (asi) halb
I kehno li sillõ, liittsa algaʙ valkõhtussaɢ kas sul on halb (olla), (et) nägu hakkab valgeks minema?
I men̆nii mettsää, i millõõ tuli jo kehno läksin metsa, ja mul hakkas juba halb (= algasid valud)
2. subst halb, paha | vn зло, худо
M täm pajatti, što tehtii paĺĺo kehnua ta rääkis, et (posimisega) tehti palju halba
Lu kõikkõa võib ühes perreez õlla, üvvää i kehnoa kõike võib ühes peres olla, head ja halba
3. kõhn, lahja | vn тощий, худой
M jumala tšüzüp surmalta: missi siä nii kehno õõt jumal küsib surmalt: miks sa nii kõhn oled?
M ai ku on kehno: luu ja nahka oi, küll on kõhn: (nagu) luu ja nahk
M kase nii on kehno niku surmaa kuttsõri kk see on nii kõhn nagu surmakutsar
4. lahja, vesine | vn водянистый, жидкий, слабый
M õlut tuli kehnossi õlu lahtus (õlu muutus lahjaks)
5. vanapagan, vanakuri | vn нечистый, чёрт
I kehnoo jältšilöilee puuttujee sattusin vanakurja jälgedele

Lu ku kehnoo silmääkaa inemin tuõb vassaa, sis kazel on kehno vasuᴢ, ep saa mennä tüχ́χ́ee, a ku meeᴅ, tuõʙ õnnõtuᴢ kui paha silmaga inimene tuleb vastu, siis on see halb enne, ei tohi tööle minna, aga kui lähed, tuleb õnnetus
M nät ku tuli kehno tunni, etti piti nikastuttaa tšäsi, nüd en saa mit̆täit tehä näe, kuidas tuli õnnetu juhus, et pidi(n) nikastama käe, nüüd ei saa (ma) midagi teha
Lu tämä õli kuzõss kehno tal oli põiepõletik
Li teeb kehnoa ajab iiveldama

kurja K-Ahl. R-Lön. P M Lu Li Ra Kr (K-Al. K-Sj.) kurjõ J-Tsv. kurǵe Kr Ку́рья Pal2 K-reg2 Ii-reg1 Курья́ Ii-reg1 Куррья Pal1 Ii-reg1, g kurjaa Lu Li J kurja J
1. halb, paha, kuri; vilets, kehv | vn плохой, дурной; худой
M näväd eb bõltu kurjad rahvaaᴅ nad ei olnud halvad inimesed
L kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
Li kui sill on kurja elo, kehno elo küll sul on halb elu, vilets elu
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad (= vilets elu)
P kurja tuuli vinge (kuri) tuul
2. subst kuri, halb | vn зло
Lu lahs nõõp kurjaa tetšemää laps hakkab kurja tegema
3. subst nurjatu, raisk (sõimusõnana) | vn негодяй, негодник, окаянный (бранное слово)
J tuõt siä, kurjõ, kottoo kas sa, nurjatu, tuled koju!
J aissiä kurjõ, et siä õõ parõp, vet pani lühzikoo (piimäkaa) ümper ah sa raisk, ei ole sa parem, lõi (= lõid) ju lüpsiku (piimaga) ümber
4. Pal1 Ii-reg1 torm | vn буря.
Vt. ka kuri, kurjato

laiha Kett. M Ja-Len. Lu Ra J laiχa P laihõ J-Tsv. laih Lu J, g laihaa Lu J lahja, kõhn; rasvata, rasvavaene, taine, tai-; vesine; vilets, kehv | vn тощий; нежирный, постный; худой
M kutuhaili on laiha kala kudemisajal püütud räim on lahja kala
Lu laih inemin ku on, sis saotaa: niku haamu kui on kõhn inimene, siis öeldakse: nagu viirastus
J siä õõd jäänü nii laihõssi sa oled jäänud nii kõhnaks (lahjaks)
Lu laiha liha lahja (= rasvavaene) liha; tailiha
Lu ku laihat soolõt, sis tuõp hoikka muila kui on lahjad sooled, siis tuleb õhuke seep
Ra lehmäl on laiha piim, vähä nõizõp päälee koorõtta lehmal on lahja piim, vähe koort tõuseb peale
J siis leep perä, jo tuõb laihõp siis tuleb pära(õlu), (see) on juba lahjem
J laih oluᴅ lahja õlu
J elka paŋka pahassi, roogõd on laihõᴅ ärge pange pahaks, (et) toidud on viletsad (lahjad)
J laih maa, tämäz mittäit ep kazvo vilets (lahja) maa, sellel ei kasva midagi
Lu tänävoon on laihaᴅ rohoᴅ, tuõb laiha einä tänavu on vilets rohi, tuleb vilets hein
J tänävoonn linad on jäätü laihõssi tänavu on linad jäänud kehvaks
J tänävoonn laih rüttšee tulo tänavu on vilets rukkisaak
J tänä talvõll laihõt püütšid merell tänavu talvel on merel kehv püük
Lu laihõt tüüᴅ kehvad (= vähetasuvad) tööd
J siä õõd laih sõtameeᴢ, sinuss kaprala ep tuõ sina oled kehv sõdur, sinust kapralit ei tule.
Vt. ka laha, laihikkõin, laihukkõin, laihõin

nältšä K P M Kõ S Lu J I Ii Ko Ma Kl nältše Lu Li nältš J-Tsv. nelke Kr, g nällää P Lu näĺĺää Lu J
1. nälg | vn голод; K õma nältšä eb õõ nältšä, a ku kormua ep tapaa se on pahapi oma nälg ei ole nälg, aga kui (looma)sööta ei jätku, see on halvem; J nältš om meilee surmõssi nälg on meile surm(aks); M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa vs. nälg paneb jänestki armastama; Lu nältšä bõõ täti vs nälg pole tädi (< vn | vn голод не тётка)
J näĺĺess jo nõisi paizõttuma hakkas juba näljast paiste minema
M revoll õli süvvä nältšä rebasel oli nälg (söögi järele)
Lu nällässä paĺĺo sein nälja tõttu sõin palju
Lu nältšä tuõp talloo nälg tuleb majja
J siis tuli tälle perältä nältšä tšättee siis tuli talle lõpuks nälg kätte
Li a ku sinnua nältše näppääʙ aga kui sind nälg näpistab?
J tänävoonnõ viĺĺed laihõᴅ, rahvõz nõizõb nältšä nätšemä tänavu on viljad viletsad, rahvas saab nälga näha
Lu elettii kõvassi köühässi i õltii näĺĺäzä elati väga vaeselt ja oldi näljas
J näĺĺes pitämä (kedagi) näljas pidama
J päässi näĺĺess (jumal) päästis näljast
J paĺĺo vättšiä kooli nältšää kazell aika palju inimesi suri nälga sel ajal
Lu nältšä aikana, ku miä sõass tulin kottoo, mil kotonn bõllu tšettää nälja ajal, kui ma tulin sõjast koju, polnud mul kodus kedagi
2. näljane | vn голодный
J nältš inimin lohmip kõik süüvve näljane inimene lahmib kõik(e) süüa
J nältš koir ahmip süüvve näljane koer ahmib süüa.
Vt. ka näld́izäᴢ, näĺĺetöi, nältšäine, nältšüüᴢ

pahain Lu Li Ra J Ku paha·in Kett. pahainõ Lu Li J pah̆hain M pah̆ha·in Kett. pah̆hainõ M I pahhain Lu, g pahaizõõ Lu pahaizõ J-Tsv.
1. kõhn | vn худой, тощий
Lu tšen on pahain, jutõllaa: luukõz inemin kes on kõhn, (selle kohta) öeldakse: kondine inimene
Lu se jäi pahaizõssi niku haamo, niku luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, nagu luu ja nahk
J siä taita läzit ku nii jäät pahaizõssi sa oled vist haige, et jääd nii kõhnaks
Lu kĺaattša õpõn, ku on vana ja pahain kronu hobune (on siis), kui (ta) on vana ja kõhn
Ra pahaizõt põzgõᴅ, aukod õllaa põskiᴢ kõhnad põsed, põsed on aukus
2. vilets, armetu, kehv | vn убогий, плохой, дрянной, скверный
Lu täll on pahaizõt sõvat päällä tal on viletsad rõivad seljas
M pah̆hain, kehnokkõin koto armetu, vilets(ake) maja
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
3. halb, kuri; pahane | vn дурной, злой, сердитый; досадливый
J pahain ilma halb ilm
Ra pahain juttu halb jutt
J pahaizõ emintimäka lahzõd näh́h́ä gooŕa kurja võõrasemaga näevad lapsed viletsust
Lu pahhain tauti süüfilis, fig. paha haigus
J mitä õõttõ suruillõ suillõ, mitä meelille pahaizillõ rl miks olete murelike suudega, miks paha(se) meelega?
Vt. ka pagana, paganikko, paha, pahan, pahapäivine, paska¹

paršši·ivõi J-Tsv., g paršši·ivõi J kärnane; fig vilets, närune | vn паршивый
paršši·ivõid meheᴅ viletsad mehed

päivä Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I Ku (R U Ja-Len. Ko) päive Lu J-Tsv. päiv Lu J Ku päivᴀ̈ Ku peive ~ paiva Kr Пяйва Tum. Пэйва Pal1 Tum. Пэивэ Pal1 Пэйвя Pal2 Пэ́йвэ K-reg2 Ii-reg1, g päivää Kett. K U P M Po Lu Ra J I Ku päivεä L päivä Lu J
1. päev; tähtpäev, mälestuspäev, püha | vn день; знаменательный, поминальный день, праздник
Lu tüütä teeb üüd i päiväᴅ teeb tööd ööd ja päevad
Lu mõnikkaal kana üli päivää muniʙ mõnel muneb kana üle päeva
L braatšinoit piettii kõlmii, nellii, viizii päivii külapidu peeti kolm, neli, viis päeva (järjest)
M liha õli jõka päivii lavvalla liha oli iga päev laual
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
M täm̆mää päiväd on eeᴢ tema (elu)päevad on (veel) ees
I pappi tuli vassaa – paha päivä papp tuli vastu – halb (= õnnetu) päev (ees)
Li küll sill on kurjaᴅ päiväᴅ küll sul on viletsad päevad
M tänän õli mokom põlo päivä, palava päivä täna oli niisugune palav päev (= oli palju tegemist)
Lu vai kannii piäʙ ellää nooriᴢ päiviᴢ või niiviisi peab elama nooruspäevil
Lu müü õlõmma nütt vanoilla päivillä, tüütä emmä tee meie peame nüüd vanaduspäevi, tööd ei tee
Lu miä süntüzin õnnõlikkaajõõ päiviijee ma sündisin õnnelikesse päevadesse (= õnneliku tähe all)
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
L talvõlla lievät tuizguᴅ i tšülmät päiväᴅ talvel tulevad tuisud ja külmad ilmad (külmad päevad)
üvä tšülvü päivä hea külvipäev (= -ilm)
J artši päivenne teh́h́ää tüüt argipäeval tehakse tööd
J tšehs päiv keskpäev
M täm tuli poolõza päiväzä ta tuli keskpäeval
J süntümizee päiv sünnipäev
J nimi päiv ~ iimenikko päivä nimepäev
J süümätöim päivä paastupäev
M pominaa päiväll ep paratattu mit̆tääᴅ surnute mälestamispäeval ei parandatud midagi
M ennee juhanusõõ päivää enne jaanipäeva
L iiĺiä päivällä tšihutõttii õlutta eliapäeval pruuliti õlut
K lazarii päivä õli tšerikkopäivä laatsarusepäev oli kirikupüha
J jürtšinn õli naisii päivä jüripäev(al) oli naiste püha
Lu jouluu päiviil vätši ookaᴢ ja üvvää sei jõulupühadel rahvas puhkas ja sõi head (rooga)
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere päevast
L jumala teitä varjõlõp kõikõss pahass päiväss jumal kaitseb teid kõige halva eest (viletsuspäeva(de) eest)
M kazee od́d́an musassi päivässi selle hoian musta(de)ks päeva(de)ks
J ain tšäimmä päivää issumaᴢ aina käisime päeval koos istumas (= tööd tegemas)
M karjušši tuli millõõ päivilee karjus tuli minu juurde (sööma)päevadele (= tuli minu kord karjust toita)
2. päike | vn солнце
K meneb kuu izä-mehenä, meneb päivä pää-mehenä (Ahl. 93) rl läheb kuu isamehena, läheb päike peamehena
P pilvi tuli päivälie etie pilv tuli päikese(le) ette
Lu päivä on matalall, ohtogo tuõʙ päike on madalal, tuleb õhtu
J meevät päivää tšättee makkaama lähevad päikese kätte magama
Lu päivä räkiteb jürüü eeᴢ päike kõrvetab äikese eel
M päivä avvoʙ päike hautab (vihma)
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, paneb silmi kissitama
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heitleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks ja punaseks, kui heitleb
L kahs kõrt vuvvõs päivä vait mändžiʙ, enipεän i kupoĺonn kaks korda aastas vaid päike mängib, lihavõttepühal ja jaanipäeval
Lu päivä pilkahtaaʙ päike vilgatab (pilvede vahelt)
M päivä tširkostaaʙ päike helendab (= päev koidab)
Lu päivä pakkõõʙ päike läheb pilve varju
P M päivä nõizõʙ päike tõuseb
L päivä issuuʙ päike loojub
M päivä issuz jumalallõ päike läks looja
M päivä on laskuulla päev on loojumas
Lu päivä lazgull on taivas kauniᴢ, se tääb üvvää ilmaa (kui) päikeseloojangul on taevas punane, see ennustab ilusat ilma
P päivää lasku päikeseloojang; lääs, läänekaar
P päivää nõisu päikesetõus; ida, idakaar

I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab palehigis tööd tegema
M oi ku häärääʙ, palavas päivinää oi, kuidas askeldab palehigis
K õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ kõige täiega (okstega koos) toome puu koju
M koko lehmä nahkoinaa päivinää mahsõ kahtšümmett viis rubĺaa (kogu) lehm naha ja karvadega maksis kakskümmend viis rubla.
Vt. ka artšipäivä, blaagoveššapäivä, famin-päivä, emopäivä, enipäivä, enimpäivä, esimeinpäivä, esimespäivä, filippa-päivä, heŋkäpäivä, hlaaripäivä, iiĺapäivä, iimnikkapäivä, ilopäivä, jaani-päivä, jalkapäivä, joulupäivä, jovanapäivä, juhanuhsõõ-päivä, juli-päivä, juukkipäivä, jürtšipäivä, kadrinapäivä, kallis-päivä, kasjana-päivä, katopäivä, koolõpäivä, kupeĺa-päivä, kupoĺopäivä, kursipäivä, kõlmaispäivä, künttilpäivä, lahtopäivä, laukopäivä, laulupäivä, likopäivä, liukupäivä, lõunatpäivä, maaentšäüspäivä, maarjapäivä, mallaspäivä, miihkeli-päivä, miihlapäivä, miikkulapäivä, mäleehtüspäivä, nastassiapäivä, nelläispäivä, nimipäivä, nätilpäivä, ogru-päivä, ohtogopäivä, oomnikkopäivä, palopäivä, pedro-päivä, peeĺĺiukupäivä, pesupäivä, petospäivä, pomiluspäivä, pominapäivä, pomiŋkapäivä, pominoispäivä, pominuspäivä, poolpäivä, post-päivä, praaznikkapäivä, pulmaa-päivä, puust-päivä, pädräpäivä, pöörüpäivä, pühäpäivä, raadonittsa-päivä, rissimä-päivä, samsonipäivä, saunapäivä, sikoipäivä, strookkupäivä, surmapäivä, süntüpäivä, süntümäpäivä, süäpäivä, šabaššu-päivä, talvi-päivä, troitsaa-päivä, trudopäivä, tšehsipäivä, tšerikko-päivä, tšesäpäivä, tševätpäivä, tšülmäpäivä, tšülvüpäivä, tuhkapäivä, tuŋkopäivä, tuskapäivä, tõinõpäivä, tõis-päivä, tõiznapäivä, tõizõnpäivä, tööpäivä, ulaskaa-päivä, ulassa-päivä, urpopäivä, utu-päivä, veerisseepäivä, vihm-päivä, vijjespäivä, öö-päivä
Vt. ka päivikko, päiväᴢ, päivüᴅ, päivükkõin, päivükkäin

püüttši Lu J, g püütšii Lu Jpüütö¹
1.
Lu üü püüttši öine (kala)püük
2.
J tänä talvõll laihõt püütšid merell tänavu talvel (on) merel viletsad (kala)saagid.
Vt. ka ailipüüttši, üü-püüttši

rautanõ P Lu Li (R-Eur. R-Reg. M Kõ) rautan P Lu Li J, g rautazõõ Lu Li J rautazyõ P raudne, rauast, raud-, plekist | vn железный, жестяной
Lu petška õli, ümmärkõin, rautanõ, se ku võtab vähä tillaa (kalameheonnis) oli ahi, ümmargune, rauast, kuna see võtab vähe ruumi
Lu okutšnikka on kõik rautanõ muldamisader on üleni rauast
Li valo-aŋgod jo õltii rautazõᴅ sõnnikuhargid olid juba rauast
Li tormaad õllaa rautazõᴅ reetallad on rauast
Lu ammaz vizgattii üli pää ahjoo pääl i jutõltii: kehnot poiᴢ, rautazõt sihhaa hammas visati üle pea ahju peale ja öeldi: viletsad ära, raudsed asemele
Lu lihane assia, rautanõ vitsa? – sõrmi ja sõrmus (Must. 160) mõist lihast (lihane) astja, rauast (raudne) vits? – Sõrm ja sõrmus
M puizõl ätšeellä om piiᴅ i rautazõlla ätšeellä piiᴅ puuäkkel on piid ja ka raudäkkel (on) piid
P rautazõd värjäᴅ raudväravad
rautazõd naglaᴅ raudnaelad
Lu rautazil rattail rl raudvankritega
J rautan süä raudne (= kõva, kalk) süda.
Vt. ka rautadne, rautain, rautõin, rautõn

sihaa K P M-Set. sih̆haa M I siχ̆χaa M -haa Lu (kellegi, millegi) eest, asemele | vn взамен
K herra tahto koiraa, ińeehmiizee antõ sihaa härra tahtis koera, inimese andis asemele
M paskapool tämää vajõlti, lahzõõ võtti a aapõzõõ algoo pani sihaa kurat vahetas ta ära, võttis lapse, aga haavahalu pani asemele
Lu ammaz vizgattii üli pää ahjoo pääl i jutõltii: kehnot poiᴢ, rautazõt sihhaa hammas visati üle pea ahju peale ja öeldi: viletsad ära, raudsed asemele
M tätä ajõttii minu sih̆haa teda aeti minu asemel
P senie jutuu sihaa miε pajatan tõissa selle jutu asemel(e) ma räägin teist

sittõin Ra J, g sittõizõõ Ra J
1. roojane, kõnek. sitane; sõnnikune | vn навозный, простор. говяный
Ra lahs on sittõin, peze puhtaassi laps on sitane, pese (ta) puhtaks
J sõvad on sittõizõᴅ rõivad on sõnnikused
2. vilets, kehv | vn плохой, скверный
J mill on sittõizõd ampaaᴅ mul on viletsad hambad.
Vt. ka sitakaᴢ, sittainõ

takku K-Ahl. M Lu Li J-Tsv. I, g tak̆kuu M takuu J
1. takk | vn пакля
M tšedrääp takkuita, kehnot koontaloᴅ ketrab takku, (on) viletsad koonlad
I seinii väl̆lii paammaɢ takkua, stoby eb õõs tšülmе seinte vahele paneme takku, et ei oleks külm
J konopoit takukaa vene tihi paat takuga
2. vana karv (loomal); pulstunud vill (lambal) | vn старая шерсть (животных); свалявшаяся шерсть (барана)
Lu ku tševvääl lassaa lehmäd vai õpõzõt karjaa, i kummõl õpõzõl vai lehmäl on jäänü vana karvõ, jutõllaa, neilä on jäänü vana takku kui kevadel lastakse lehmad või hobused karja, ja mõnel hobusel või lehmal on jäänud vana karv (selga), (siis) öeldakse: neil on jäänud vana {t.}
Li liittäüʙ ühtee, tartup tšiin, tooptši takku (kui lamba seljas vill) pulstub, vanub, (siis) tulebki {t.}.
Vt. ka linatakku

valittsaa M Lu Li (Kett. P Ja Ra) valitsaa M-Set. Li valittsa J-Tsv. valittsaaɢ (Ma), pr valitsan Kett. M Ja Lu J valitsõn J, imperf valittsõzin P valitsin Lu J (välja) valida | vn выбирать, выбрать, отбирать, отобрать
M min̆nua valitsõttii tšül̆lää staarostassi mind valiti külavanemaks
P miä ize enellie valittsõzin päämad́d́aa ma ise valisin enesele maiasmoka (naiseks)
M õzralõõ ain valitsõttii parõpi maa odrale valiti alati parem maa
Ra tšäümmä kalaa valittsõmaᴢ käime kala sorteerimas (välja valimas)
M valitsõgaa kehnod omenod eri sorteerige (valige) viletsad kartulid välja (eraldi)
M nät ku tšev̆väälä kannutab lumi, siz ep hooli teetä valittsaa, mee kõhallaa niku siltaa möö vaat kui kevadel lumi kannab, siis ei ole vaja teed valida, mine otse nagu mööda põrandat.
Vt. ka valia¹, valita


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur