[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vihta Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I vihto S viht J-Tsv. (Ma) Вихта Tum., g vihaa L P S Lu Ra J vih̆haa M Kõ I Ma viha J
1. saunaviht | vn веник
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpeessä saunaᴢ arukask, nendest tehakse vihtu, millega viheldakse saunas
M tšülpemää mennäᴢ, võta vihta kaasa (kui) vihtlema minnakse, võta viht kaasa
M piäp tšülvetä vihall peab vihtlema vihaga
Lu vihta plakiiʙ viht sapsub
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht tehti külmas vees märjaks ja pandi tuliste (kerise)kivide peale
Lu vihtoja tehtii enne jaania vihtasid tehti enne jaani(päeva)
Lu meill õli ühs starikka, tšülpees koivu i kataja vihaakaa meil oli üks vanamees, vihtles kase- ja kadakavihaga
P kupoĺuo vihat tehtii kazgyõ õhsõiss, karu-kattõrõiss, kupoĺuo kukkaiss jaanivihad tehti kaseokstest, sõnajalgadest, jaanililledest
Kõ vih̆haa lehoᴅ viha lehed
Kõ vih̆haa õhzaᴅ viha oksad
Lu vihaa tüŋke viha tüügas
2. viht, luud, pühkeviht | vn веник, метла, веник-метла
Po nùorikko pǜörütäb vihhaa ümpär päätä pruut keerutab vihta ümber pea
M siz nõizõb noorikkõ püh-tšimää vihaakaa siltaa (pulmakomme:) siis hakkab pruut luuaga (~ pühkevihaga) põrandat pühkima
Lu maa piäp pühtšiä vihal põrand tuleb luuaga (puhtaks) pühkida
Lu ku vihta jäi seisomaa ladv üleeᴢ, inimen leep se voos terve (uskumus:) kui viht jäi seisma, latv üles(poole), (siis) inimene on sel aastal terve
3. preestri piserduspintsel | vn веник (для окропления святой водой)
L pappi svätitti vihaakaa preester õnnistas pintsliga (vett piserdades).
Vt. ka kahtšivihta, kazvovihta, kupeĺavihta, viritüsvihta, õnni-vihta