[VOT] Vatjan kielen sanakirja

vesi K R L P Pi M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku veśi Kõ veesi Ke wasse ~ weeśe ~ wesi ~ wesä ~ wässe ~ wässi Kr Вези Pal₁ Вэ́си K-reg₂ Ii-reg₁ Весси Tum., g vee K S Lu J I Ku vii Lu vie K-Ahl. L P viè Po wee ~ wie K-Ahl.
1. vesi | vn вода
Lu nii kõva tormi, vesi meres pöllüüʙ, koko päivää pöllüᴢ (on) nii kõva torm, (et) vesi meres tolmab, kogu päeva tolmas
Lu vesi võip kukkia tervee kuu vesi võib õitseda terve kuu
Kett. vesi ärmäʙ vesi kollendab
K vezille (~ vezile) veetii noorikka i ženiχa (pulmakomme:) pruut ja peigmees viidi kaevule
Lu vesi i tee saaʙ vesi leiab ka tee (öeldakse sellele, kes palju vett joob)
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu kaevu, tuleb (veel) vett juua
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi (siis tõstab jões suure vee)
Lu vesi verree eb mahu vs vesi verre ei mahu (= veri on paksem kui vesi)
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää peab olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu perrää pessiimissä roojakaz muila vesi vizgattii poiᴢ pärast pesemist visati must seebivesi ära
Lu solkki vesi on paganikoᴢ solgivesi on solgipanges
Lu jõki ku eb õõ jääᴢ, jõki i meri, siiz jutõllaa valla vesi kui jõgi ei ole jääs, jõgi ja meri, siis öeldakse (selle kohta) vaba vesi
J siunattu vesi pühitsetud vesi
J pestii tuhka veekaa pesti tuhaveega (= lehelisega)
I pestii lähtee veellä pesti allikaveega
L vesi piiri, vesi etepäz eb mene veepiir, vesi kaugemale ei lähe
Lu ku vihmaa saab vettee, tullaa vesi rakoᴅ kui vihma sajab vette, tulevad (vee peale) mullid
Lu vesi botška õli tuimaa veekaa veevaat (laeval) oli mageda veega
Kett. vesi šolaaʙ vesi soliseb
Pi vesi tšiuʙ vesi keeb
Lu vesi pako mõõn
Lu vesi lasku mõõn
Lu vesi nõisu veetõus
Lu vesi villi vesivill
Lu vesi tilkka veetilk
Lu meri vesi ajo meremuda
2. vedelik | vn жидкость
M roh̆hoin vesi on sappiᴢ sapis on roheline vedelik
3. sülg | vn слюна
P näin lavvall üväd süömizet kõikk, vesi johsi suuss nägin laual igasuguseid häid toite, vesi (= sülg) jooksis suust
4. (mao)mahl | vn желудочный сок
Lu hapovesi vai rööhkele-vesi tuõp suussa hapu vesi või röhitsusvesi tuleb suust
■
M nukud niku vet̆teesee jääd kõvasti magama
M pahtši laskõa vettä soristas vett lasta
J vesi on pöksüiz ta kardab
Lu inemin ku juup sirkaata vettä, siiᴢ nõizõb ilossõmaa kui inimene joob viina, siis (ta) muutub lõbusaks
Lu ku vaa veśola vettä, ilo vettä õllõiᴢ kui vaid oleks viina (lõbuvett, rõõmuvett)!
J vee soon ~ vesi soon veesoon
J vesi mõõkõᴅ hundinuiad.
Vt. ka aluvesi, bruudavesi, gribavesi, ilo-vesi, jalgikko-vesi, jarvivesi, javo-vesi, jevikvesi, jordanii-vesi, jõtšivesi, jätüzvesi, kaivovesi, kalavesi, kanavavesi, kazvovesi, katagavesi, kiisselvesi, kusi-vesi, lanttuvesi, laugazvesi, linnazvesi, lähevesi, lähteevesi, läntü-vesi, maakkõvesi, makuvesi, malinavesi, mallazvesi, marjavesi, matal-vesi, merivesi, mutavesi, mõilavesi, omenavesi, parkkivesi, peenvesi, pesuvesi, piimävesi, poollazvesi, porovesi, põtkurivesi, risitäzvesi, risseevesi, rissivesi, rööhkele-vesi, soovesi, soolavesi, soukku-vesi, sula-vesi, suurvesi, tasavesi, torffavesi, tšaaju-vesi, tšihuvvesi, tšühs-vesi, tuhkavesi, tähti-vesi, umalaa-vesi, valovesi, verivesi, vihavesi, vihmavesi, virttsavesi, virutuzvesi, õjavesi, õunavesi