[VOT] Vatjan kielen sanakirja

veri Kett. K R-Reg. L P M Kõ Lu Li J I (R-Eur. Ku) weri ~ weerri ~ wärri Kr Ве́ри Pal₁ K-reg₂ Еры Pal₁ Éры Ii-reg₁, g veree P M Lu J verie P ver̆ree M I veri | vn кровь
M veri on soonõᴢ veri on soones
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui kärna rebid ära, siis hakkab veri tulema
P veri hüütü veri hüübis
P verie kuppijad rohkõab õlivad naizikoᴅ kupupanijad olid enamasti naised
P verie kupiᴅ vai verie sarvõᴅ kupu(klaasi)d või kupusarved (aadrilaskmiseks)
Lu kuppijad lastii vertä saunaᴢ kupumoorid lasid aadrit saunas
Lu oma veri näütäb unija (uskumus:) oma veri näitab une(nägu)sid
L sõmõriikaa kõikk jalgad rikkozin verelie sõmera liivaga lõhkusin jalad lausa verele
Kõ nõita piεb lüüvvä ver̆reessaa nõida peab peksma, kuni veri tuleb välja
J veres päi verise peaga
M lehmä on verellä lehm kuseb verd
I sõrmi on verezä sõrm on verine
P koiruuz on jo verezä koerus on juba veres
P veri villi, siz jo tulõʙ vesi verivill, siis juba tuleb vesi (sisse)
J veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse (siis), kui siga tapetakse
M tehtii kalbassia, veri kalbassia (verest) tehti vorsti, verivorsti
Lu veri süätauti on kehno, on tarttuvain tauti verine kõhutõbi on raske (haigus), on nakkav haigus
L enäpεä verie valkua ep piε pitεä enam verevalamist ei tohi olla
J veree pläkiᴅ vereplekid
■
M vad́d́ikko verezä sünnilt vadjalane
J üht vert (vere)sugulased (üht verd)
Lu minuu veri on arka ma olen ara verega
Lu miε näin pelehüssä omass veress minu enese närvid olid süüdi, et nägin kummitust
M tänänn sain nii paĺĺo pah̆haa meeltä, etti süämühset kõik ver̆reekaa tšääntüziväᴅ täna oli mul nõnda palju meelepaha, et kops läks üle maksa (et sisikond ja veri kõik pööras sees)
I nät tämä on mokomaa mussaa vertä meeᴢ vaat tema on niisugune mustaverd mees
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külmavereline (külma verega), ei karda, ei lähe verest välja.
Vt. ka elo-veri