[VOT] Vatjan kielen sanakirja

vene K M Kõ S Lu Li J Ku (R-Reg.) veneh vdjI (K-Set.) veneᴢ [?] (Kett. M Kõ S Ja) Ве́негь Pal₂ Вэнесь Pal₂ Вэ́несъ Ii-reg₁, g venee M J ven̆nee M vennee K Lu J venne Lu vene J, part venehtä [sic!] K-Ahl. K-Set. venestä [sic!] Kett. M Kõ S Ja paat, vene | vn лодка, чёлн
M isuttii ven̆nee i üli mer̆ree tultii istuti paati ja tuldi üle mere
Lu perevõššikka veeb vättšiä venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
Li ennepi õltii tülppie ahtõriõõkaa venneeᴅ, a sis perrä terävie neniiŋkaa i terävie ahtõriõõkaa ennemalt olid nüride ahtritega paadid, aga siis pärast teravate ninade ja teravate ahtritega
Lu õli rant-venneit, meri-venneit i jõki-venneit oli ranna-, mere- ja jõepaate
Lu venettä sovvõtaa airojõõkaa paati sõutakse aerudega
Lu suurõd venneed on ruĺaakaa suured paadid on rooliga
Lu vene piεb laijõttaa paadile tuleb küljelauad paigaldada
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli pealepoole
Lu ko tuuli on, vesi-ämmä viskaab vennee ümperi kui on tuul, (siis) veehaldjas viskab paadi ümber
Li miä en õõ õllu ümper venneite eŋku alussiitõ ma pole olnud meremees (ma ei tunne paate ega laevu)
Lu šatkoi vene, tšiiree meeʙ ümperi kipakas (kõikuv) paat läheb kergesti (ruttu) ümber
Li zakola veneᴅ tõkkepüünistega paadid
Lu pošti venneeᴅ seilattii lidnassa lidnaa postipaadid purjetasid linnast linna
Lu kahsmaštinõ vene kahemastiline paat
Lu vennee seili paadi puri
Lu vennee nukka paadi ots (nina või ahter)
Lu siεll on blokki venne taaliᴢ seal paadi talis on plokk
J venee nenä paadi nina
J venee pulikk paadi tull
J vene bortt oŋ karraka ravvõtõttu paadi parras on plekiga üle löödud (rautatud)
J vene pristõni paadisadam
Lu vennejee seisoma-paikka lauter, paadisadam
Lu vennee maasteri paadimeister.
Vt. ka airovene, aluzvene, apivene, artteli-vene, jõkivene, kalamehii-vene, loottovene, mereevene, merivene, nootta-vene, oitu-vene, ortošši-vene, pošti-vene, rantvene, seilivene
Vt. ka venoinõ