[VOT] Vadja keele sõnaraamat

veiterä K-Ahl. J veiter J-Tsv. veitärä P veitäre Kõ, g veiterää J
1. väle, nobe, kärme, vilgas; osav | vn быстрый, бойкий, проворный, юркий; ловкий, способный
Kõ õlin veitäre, jõkaasõõ paikkaa jõutuzin olin kärme, jõudsin igasse paika (= igale poole, iga tööd tegema)
P nätšiväd nämä jänessä i tšüsüväᴅ: siä õlõt pieni, siä õlõd veitärä. õlõ siä nii üvä .. mene siä ońt́jaa tšülää nad nägid jänest ja paluvad (teda): sa oled väike, sa oled väle. Ole sa nii hea .. mine sa Ontja külasse
J veiter meeᴢ osav (~ väle) mees
2. J julge | vn смелый
■
J veiter sõna tabav sõna (= nali).
Vt. ka võsa¹