[VOT] Vadja keele sõnaraamat

varo¹ Kett. K P M Lu Li J-Tsv. I Ku, g varoo P Lu Li varuo P var̆roo M võru, rõngas; (puunõu) vits | vn обод, кольцо; обруч
Lu ümperi päivüttä välissä on varo ümber päikese on vahel rõngas
K kuu varo (Ahl. 159) kuu rõngas
M tõmpaad vällää baŋkaa, jääv vait kauniz varo tõmbad kupuklaasi ära, jääb vaid punane rõngas (nahale)
M ümmärkõin varo ümmargune rõngas
M rautõn varo rattaal, sitä kuttsuas šiina rauast võru rattal, seda nimetatakse rehv(iks)
I kan̆neiza pöörizä on rautavaro nendel ratastel on rauast vitsad (peal)
M bodžgall on varo, astial tožo on varo vaadil on vits, astjal on ka vits
K mees paap paŋgõlõõ varoo mees paneb (puu)pangele vitsa (peale)
P katkõõb varo paŋgõlta rl katkeb vits pangelt
Lu ennee olutta lastii botškassa kolkkii, puuss õli tehtü, ümmärkõin, varot pääl i rutška õli ennemalt lasti õlut vaadist kappa, (kapp) oli tehtud puust, ümmargune, vitsad peal, ja käepide oli
Lu saunõs piettii kõik kolkiᴅ, varod õltii ümperi, varod õltii tehtü kuuzõõ õhzassõ i katajõssõ saunas kasutati alati kappasid, vitsad olid (kappadel) ümber, vitsad olid tehtud kuuseoksast ja kadakast
P ühez astiaza oŋ kahõllaiss õlutta, i se on astia ilmaa varoitta, ilmaa nagatta. a kui tätä juvva. se on kanaa muna mõist ühes astjas on kahesugust õlut, ja see astja on ilma vitsteta, ilma nagata? Aga kuidas seda juua? – See on kanamuna
M lihõn tünner, vahtšin varo. sõrmus sõrmõza (Set. 16) mõist lihast tünn, vasest vits? – Sõrmus sõrmes
Li koltšill õltii puizõd varoᴅ kapal olid puust vitsad
P kadagass varo kadakast vits (puunõul)
M siglaa varo kuttsuaz i siglaa tšeri sõela (laia puust) võru nimetatakse ka sõela kere(ks)
Lu rüzää varo rüsa võru
P rattaa rummuo varo rattarummu võru
P luvvaa varo luua võru
M botškaa lavvaᴅ, varoᴅ, põhja, kaasi tünni lauad, vitsad, põhi, kaas
M ušatii varo toobri vits
P lännikuo varo länniku vits.
Vt. ka kartavaro, lookkavaro, puuvaro, rautavaro, tšivivaro
Vt. ka varopuu