[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vargassaa K L P M Kõ S Lu J (Kett. U) vargõssaa Lu Li Ra J (Pi Ke) vargõssa J-Tsv. vargassaaɢ ~ vargõssaaɢ I, II inf Варгасамане Tum., pr vargasan K M Kõ Lu J vargõsõn Pi Ke Lu Ra J, imperf vargasin M S Lu vargõsin Lu Ra J varastada | vn воровать, красть
Lu škelmid i vargõssõvaᴅ, i petteeväᴅ kelmid varastavad ja petavad
K meniväd vargassamaa õunõi läksid varastama õunu
M siε ved́ vargasid milt sõrmussõõ sa ju varastasid mult sõrmuse
S vargasimma omenoit, štob ei nältšeissi varastasime kartuleid, et (me) ei nälgiks
Kõ kõik maailmassa tein, va vargassaa en taho kõik(e) olen maailmas teinud (tegin), ainult varastada ei taha
Li võrkoss õli kõvassi kehno vargõssaa kallaa. siis piti vargõssaa jo koko võrkko veejjä võrgust oli väga paha kala varastada. Siis tuli varastada juba kogu võrk (ja ära) viia
J ajatõlla tämä pääle, jot tämä om vargõssõnnu aetakse tema peale, et tema on varastanud
J vargõsõtud rahad eväd mee polzii varastatud raha ei too õnne (ei tule kasuks)
■
P tšen piti silmii tšiin, se meni õttsimaasyõ; tšenie sai tšätiesie, joχsi sihie kõhtaa, kuza piti silmii tšiin, vargassamaa (peitusmängu kohta:) kes pidas silmi kinni, see läks (teisi, peitupugenuid) otsima; (kui) kelle(gi) sai kätte, (siis) jooksis sinna kohta, kus ta pidas silmi kinni, (kinnipüütut) „kinni lööma”.
Vt. ka vargata