[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

vanata M (Kõ), pr vananõn M, imperf vananin M vananeda, vanaks jääda | vn стареть, постареть
M töö että vanõnõ [sic!], miε algan jo vanata teie ei vanane, (aga) mina hakkan juba vananema
M õlõn vana i lahzõd jo vananivaᴅ olen vana ja lapsed(ki) on juba van(em)aks jäänud
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆li, siz juõllaᴢ: elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib suurte (= täiskasvanute) juttude vahele, siis öeldakse: ära tungi (= ära sega), vara vananed, kasvab pikk habe
M ko jo noorikkõ vanani, tuli hakassi, hakat sis piettii povonikkaa kui noorik jäi juba vanaks, sai vanaeideks, (siis) vanaeided kandsid (ikka) abielunaise tanu
liivol jo on rüis vanannu (Len. 213) liivamaal (liivadel) on rukis juba vananenud (= üle küpsenud)
M päivüüsee jätäᴅ, lõhkõub i vananõʙ (kui) jätad (puuküna) päikese kätte, (siis see) praguneb (lõheneb) ja vananeb.
Vt. ka vanassua


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur