[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

baabuška K L P M Li J baabuškᴀ Ku baabušk J-Tsv. babuška L M-Set. S, g baabuškaa P J
1. vanaema | vn бабушка
M poigaa tütär tuli baabuškallõ pojatütar tuli vanaema juurde
L babuška, täm pεälie saa vuvvyõ õli vanaema, ta oli üle saja aasta (vana)
2. eidekene, vanaeideke | vn бабка, бабушка
J kopittu paĺĺo baabuškoi ümpärilee palju eidekesi kogunes ümberringi
Li vana vattuinõ baabuška igivana eideke
3. K J ämmamoor | vn повивальная бабка.
Vt. ka esi-baabuška, takabaabuška
Vt. ka baba, babo

baabuško J, g baabuškoo vanaema | vn бабушка

baba L P M I baaba L M Lu J-Must., g babaa P baabaa L
1. eit, vanaeit; vanatädi | vn бабка, старушка; (старая) тётя
P eliväd d́eda da baba elasid taat ja eit
I baba vorožitti vanaeit nõidus
M oga baaba on kahõsaatšümmettä neĺĺä vootta vana Oga-tädi on kaheksakümmend neli aastat vana
2. vanaema | vn бабушка
M iz̆zää emä, baba laulõ isa ema, vanaema laulis
P baba pajatti mõizaa aikoissa vanaema rääkis mõisaaegadest
3. P ämmamoor, -emand | vn повивальная бабка

Lu isä nõisi naimaa, võtti baaba jaga·a isa hakkas abielluma, võttis nõiamoori (naiseks).
Vt. ka taika-baba, takababa
Vt. ka baabuška, babo

babo J I (vdjI) baabo I, g baboo
1. eit, vanaeit; eideke, tädike (vanema naise kohta) | vn старушка, бабка; бабуся, тётушка
I vanapaᴅ, nee õlivaᴅ vanad dedad da baboᴅ vanemad (inimesed), need olid vanad taadid ja eided
J a poju i tšüzüʙ: kuhõõ meed babo aga poiss küsibki: kuhu lähed, eideke?
2. vanaema | vn бабушка
I vunukka tarttujõ baboosõõ, babo tarttujõ äd́jääsee, äd́jä nagriisõõ (muinasjutust:) lapselaps haaras kinni vanaemast, vanaema haaras kinni vanaisast, vanaisa naerist.
Vt. ka baabuška, baba

kaukaa-ämmä J kaugemal elav vanaema või ämm | vn далеко живущие бабушка, свекровь или тёща

õmaa-ämmä J vanaema või ämm (kellega elati koos) | vn бабушка или свекровь, тёща (с которой жили вместе)

ämmä Kett. K R L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I ämme J ämmõ J-Tsv. ämm Lu J Эмме Tum., g ämmää P M Kõ Lu J ämmεä P
1. ämm (tavaliselt meheema) | vn свекровь, свекровка; тёща
I ämmä õli meh̆hee emä ämm oli mehe ema
J kui noorikk talosõ nii perennain ämmessi kui noorik (tuleb) tallu, nii perenaine (saab) ämmaks
L nuorikka õssi ämmälie sińakaa pruut ostis ämmale sarafani
P kotonn nuorikalt pihass võtap paŋgõd ämmä (pulmakomme:) kodus võtab ämm noorikul panged õlalt
J ämme tšiiteb õmaz mińńaa ämm kiidab oma miniat
J ämm issu ülälavvõᴢ ämm istus laua ikoonipoolses otsas
K P meill on äd́jä niku ätä, ämmä on niku enne rl meil on äi nagu isa, ämm on nagu ema
johzin miä ämmält, johzin miä äd́d́ält rl jooksin ma ämma juurest, jooksin ma äia juurest
Lu siä õõd niku ämmää tuššu, ämmää peeru kk sa oled nagu ämma toss, ämma peer
2. vanaema (tavaliselt isapoolne) | vn бабушка (обыкновенно по отцу)
J izä emä om minu ämmõ isaema on minu vanaema
J leevvä vunukõᴅ, pääzed ämmessi tulevad lapselapsed, saad vanaemaks
Lu ämmä meitä pani lauluukaa makkaamaa vanaema uinutas (pani) meid lauluga magama
M taka ämmä vanavanaema
3. (vana)eit, eideke, vanamemm | vn старуха, старушка, бабка
P ko raskaz naizikko, sis tällyõ vanad ämmäd evät tšäχsinnü tšäsii viskua üli pεä kui oli rase naine, siis vanaeided ei lubanud tal käsi üle pea heita
K ämmäd meniväd nurkkaa (vana)eided läksid nurka
M õltii tšülää ämmäᴅ olid küla eided
M tuli vanalõõ ämmälee tuli vanamemme juurde
J vanad ämmäᴅ vanaeided
4. ämmamoor, ämmaemand | vn повивальная бабка

Lu pajatõttii, što riigaza on riigaa ämmä räägiti, et rehes on rehehaldjas
Lu saunaza õli saunaa ämmä saunas oli saunahaldjas.
Vt. ka kaukaa-ämmä, saunaämmä, takaämmä, vesiämmä, õmaa-ämmä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur