[VOT] Vadja keele sõnaraamat

belakka M-Len., g belakaa (valge linane sarafan) | vn беляк (особый белый льняной сарафан)
essä [= eessä] belakka õli tehtü kumakal. belakka piettii tšiuttoo [= tšiutoo] päällä ilma rukavnikkoit (Len. 264) eest oli {b.} tehtud (= kaunistatud) punase puuvillase niidiga. {b}-t kanti (peeti) särgi peal ilma {r}-ta

beĺila P M beĺil J-Tsv., g beĺilaa P J valge mineraalvärv | vn белила
P ahjuo beĺilaa tõin tõin ahju jaoks valget värvi
J praaznikõssi võd́d́õmm ahjoo beĺilakaa pühadeks võõpame (võiame) ahju valge värviga

beĺo Li Ra J-Must. bieĺo J-Must., g beĺoo Li valge lehm, murd. vaalik | vn белая корова, белянка
Ra valkaa lehmä õli beĺo valge lehm oli vaalik.
Vt. ka beĺaŋka, belu·uga

halli L P M Kõ Lu Li Ra J I χalli L haĺĺi (Kett.) alli K-Ahl. R-Lön. Li alĺi (K-Ahl.), g hallii P Lu Li J hallõõ J χallii L alĺii K
1. (vanadusest) hall | vn седой
I ku inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõᴅ tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kel on palju muret, (sel) läheb pea halliks (tuleb hall pea)
Lu hallissaa elit, a meelt ep kopittunuᴅ elasid vanaks (halliks minekuni elasid), aga mõistust ei kogunenud
L tuli narvass halli parta, rikaz minua tšäümεä rl tuli Narvast hallhabe, rikas mulle kosja
Kõ vana halli starikka vana hall taat
J halli (opõin), om mennü vanassi hall (hobune), on jäänud vanaks
I halli opõnõ ~ P M halli opõn ~ Li halli õpõn (vanadusest) hall hobune
J vana mehe part om mennü hallii vana mehe habe on läinud halliks
Li kõvassi meni hallii läks väga halliks
2. halli (hallikat) v. valget (valkjat) karva; hall v. valge hobune, kimmel | vn серый (сероватый) или белый (беловатый), белёсый (о животном); серая или белая лошадь, серка
L meneb minuu deeduška χallii opõzyõkaa läheb minu vanaisa halli hobusega
P halli voho hall kits
M halli opõn ~ Li halli õpõn valge hobune
J halli opõin kimmel
Li halli, väliss halliss i kutsuttii valkaat õvõssõ kimmel, vahel kimliks nimetatigi valget hobust
Li hallilla ep hooli tšezällä tšelloa ja talvõlla tallia kimmel ei vaja suvel kella (kaela) ega talvel talli

heekkaliiva Lu J valge peen(eteraline) liiv | vn белый тонкозернистый песок
Lu heekkaliiva on valkaa heeno liiva {h.} on valge peen liiv
Lu heekkaliiva on valkaa liiva, se on mereerannaᴢ {h.} on valge liiv, see on mererannas
Lu ku süvepää tšünnät siz on heekkaliiva pääl kui sügavamalt künnad, siis on valge peen liiv peal (= väljas)

karvasiini M Lu J I-Len. karva-siini Lu karvasiin J karvaseeni Lu karvase servaga riisikas (kaseriisikas, kollariisikas, valge riisikas jne.) | vn розовая волнушка, жёлтый груздь, белянка и др.
M karvasiineᴅ, neet kazvaas kahtšizikkoᴢ kaseriisikad, need kasvavad kaasikus
Lu karvasiini on päält kauniᴢ, alapooli on niku karvanõ, servät painuvad ala poolõ kaseriisikas on pealt punane (= roosa), alapool on nagu karvane, servad painduvad allapoole

küüttöseltšä Lu küütselg lehm (lehm valge triibuga seljal) | vn корова-полосатка (корова с полоской вдоль спины).
Vt. ka küütti², tšüüttö

laukko (L) Lu Li Ra J, g laukoo Li Ra J
1. heledapäine, heledajuukseline | vn светловолосый
L lahzõd laukot kazvavaᴅ lapsed, heledapäised, kasvavad
2. päitsik (valge peaga lehm) | vn беломордая корова
Ra ku lehmällä õli valkaa pää, õli laukko kui lehmal oli valge pea, (siis) oli päitsik
3. J-Must. lauk hobune (hobune valge vöödi v. laiguga otsmikul) | vn белолобая лошадь (лошадь с белой отметиной на лбу), murd. лысанка.
Vt. ka lauttši

lauko J, g laugoo J päitsik (valge peaga lehm) | vn беломордая корова
J lauko õli ruskaa lehmä, pää õli valkaa päitsik oli ruske lehm, pea oli valge.
Vt. ka lauttši

lauttši P, g lautšii lauk lehm (lehm, valge laiguga otsmikul) | vn пегая корова.
Vt. ka laukko, lauko

lina-arja Li Ra J lina-arjõ Lu subst., adj. linalakk (hobune); valge lakaga | vn белогривая (лошадь)
J õli mitä opõzõl tuuvvõ, lina-arjallõ liikutõllõ rl oli, mida hobusega tuua, linalakaga liigutada
Li Ra lina-arja õpõnõ ~ Lu lina-arjõ õpõn linalakk hobune

mitkrinoi Lu, g mitkrinoi mitkal (labase koega valge (pleegitamata) puuvillane riie, sits) | vn миткаль
pokkonikka katõttii mitkrinoill surnu kaeti mitkaliga

pajugriba I-Len. teat. valge seen; valge riisikas [?]; šampinjon [?] | vn вид белого гриба; белый груздь [?]; шампиньон [?], диал. подорешник
valkia griba ili pajugriba (Len. 286) valge seen ehk valge riisikas [?], šampinjon [?]

piipikaᴢ P M S Ra piipikas M-Set. piibikaᴢ M Ra J biibikaᴢ M Li J piipikõᴢ ~ biibikõᴢ J, g piipikkaa P J biibikkaa M
1. (karu)ohakas | vn чертополох
J piibikaz on mokoma kõrkaa roho, paksu putki ohakas on niisugune kõrge (umb)rohi, jäme vars
M biibikkaad om põlloᴢ ohakad on põllul
Ra piibikaz on pisselikko, võtat siis pisseeʙ ohakas on torkiv, (kui kätte) võtad, siis torgib
2. kõrvik (umbrohi) | vn пикульник
J biibikas, tämä on kukka, eestää on valkaa, sis kõltain, pisäp tšässii, kui tšitkõmaa nõizõᴅ kõrvik, see on lill, algul on valge, siis kollane, torgib käsi, kui kitkuma hakkad
J biibikõz on roho mokoma kõrvik on niisugune (umb)rohi
3. valge iminõges [?] | vn белая яснотка [?]
Ra piipikaz on matalikkõinõ iminõges [?] on madal(uke)
4. J maikelluke, piibeleht | vn ландыш

piipikka K P Ra, g piipikaa P
1. K Ra (valge) iminõges | vn (белая) яснотка
2. P (vana karu)ohakas | vn (старый) чертополох

piipikkain K Kõ piibikkaine Lu-Must., g piipikkaizõõ
1. dem. (karu)ohakas, ohakake | vn чертополох
Lu pikkaraine, piibikkaine, kõikõ rahvaa rakõtab? – nigla (Must. 159) mõist väike ohakake, (aga) paneb kogu rahva riidesse? – Nõel
2. K Kõ (valge) iminõges | vn (белая) яснотка

pilkko¹ Lu, g pilkoo adj, subst lauk(pea), lauguga (hobuse v. lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal) | vn с лысиной (о лошади или корове с белой полосой на лбу и на носу), разг. лыско (о лошади), лысанка (о лошади, корове)
Lu ku õpõzõl kõikk on mussa vai ruskaa, a nenäpäällin ja loba on valkaa, jutõllaa: pilkko pää õpõn kui hobusel kõik on must või ruske, aga ninapealne ja laup on valge, (siis) öeldakse: lauk(pea) hobune
Lu õpõzõl on pilkko nenä hobusel on lauguga nina
Lu pilkko lehmä lauguga lehm.
Vt. ka pilkkonenä, pilkkopää, pilkku¹

tšüüttö P küüttö Lu Li J, g küütöö Li küüt, küüdik, küütseljaga veis (valge triibuga seljal) | vn корова-полосатка (корова с белой полоской вдоль спины)
P lehmä seltšä valkõa on tšüüttö lehm, (kellel) selg (on) valge, on küüt.
Vt. ka küütti², küüttöseltšä

ummikkõ Kett. Ränk L M (Salm₂), g ummikõõ M
1. (endisaegne naiste sarafanitaoline pikk valge pihikseelik | vn старинный длинный белый сарафан)
M baball õli ummikkõ; ummikkõ õli rüüdikaŋkaassa vanaemal oli pikk valge pihikseelik; pihikseelik oli toimsest lõuendist
M päälee pantii kase ummikkõ. see õli niku sarafan̆naa moodaa, ilmaa ih̆hoita. see õli näd́d́ee ehe (särgi) peale pandi see pihikseelik. See oli nagu sarafani moodi, ilma käisteta. See oli nende peorõivas
2. (endisaegne pikk valge naiste pealissärk | vn старинная длинная белая верхняя сорочка)
L nuorikõlyõ annõttii ummikkõ niku kauhtana pruudile anti (pikk) pealissärk nagu kaftan
M ummikkõ õli valkõa, kaŋkaassa, i rüüdi õli pääll ummikõlla; ihad õltii õmmõltu elmiikaa pealissärk oli valge, linasest riidest, ja rüü (pikk ülekuub) oli pealissärgi peal

vaalõa J, g vaalõa valge, valkjas | vn белый, беловатый
vaalõa lehmä valkjas lehm

valkaa-kukka Lu J (igasugune valge õiega lill) | vn белый цветок (любого растения)

valka-ärtšä: valka-ärtš J-Tsv. valge härg | vn белый бык

valko² P M (J-Tsv.), g valgoo M
1. J-Tsv. munavalge | vn белок яйца
2. küünepära valge osa | vn ногтевая луночка
M tšüünee valko küüne(pära) valge (osa)
3. P valge lehm | vn белуха, белая корова.
Vt. ka muna-valko
Vt. ka valkolain, valku, valkulain, vaĺlikkõ

valkoin Lu, g valkoizõõ Lu
1. valge | vn белый
Lu tšärpäzee griba on kaunis päält, valkoizõt prikud on pääl puulõᴢ kärbseseen on pealt punane, valged täpid on pealpool
2. (silma)valge | vn белок (глаза).
Vt. ka silmävalkoin
Vt. ka valkõa

valkõa Kett. K L P M Kõ S Po Li J-Must. I valkea R-Lön. valkia R-Reg. Ke Ku valkaa Lu Li Ra J I valka Set. J-Tsv. walke ~ walki ~ walgi Kr Ва́лкыя ~ Валги Pal₂ Валкïя Pal₁ Ва́лкы K-reg₂ Ва́ла́кы K-reg₂ Ва́лакы Ii-reg₁ Ва́лгы Ii-reg₁ Ва́лъкы Pal₁ Ii-reg₁ Валка Tum., g valkõa Kett. K L M I valkaa Lu valka J
1. valge (värvuselt) | vn белый (цвет)
K minuu enne kooli, valkõa tšiutoo jätti, jätti millõ mälehtossi minu ema suri, jättis valge särgi, jättis mulle mälestuseks
P rokkalinnud ovat kõltazõᴅ, mõnikkaad on valkõaᴅ, tširjavaᴅ liblikad on kollased, mõningad on valged, kirjud
Ra valkaa niku luikko valge nagu luik
Kõ isä õli valkõiz vaaĺeŋkoiᴢ isa oli valgetes viltides (= isal olid valged vildid jalas)
K laavušnikka näeʙ, ešto on valkõisõõ sõvõnnud i kassa vähä lazzettu (Al. 16) kaupmees näeb, et (tütarlaps) on valgeisse (rõivaisse) rõivastunud ja pats on (otsast) veidi (lahti) lastud
Lu valkaa liivaa on lad́d́alt valget liiva on laialt (= palju)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga peseme me valgeid (= värvimata) põrandaid
Lu sill on nii žaaru, menid blednoissi, valkaassi sul on nii palav, läksid kahvatuks, valgeks
Lu tšäsi tšättä pezeʙ, mõlõpad om valkaaᴅ vs käsi peseb kätt, mõlemad on valged (= puhtad)
Lu valkaa ivussiissaa eliᴅ, a meelt ep kopittunuᴅ elasid vanaks (elasid valgete juusteni ~ halli peani), aga mõistust (pähe) ei tulnud (ei kogunenud)
Lu valkaajõõ ivusiekaa heledate juustega
Lu musal on süä murja, valkaal vaĺĺo süä vs tumedapäisel (mustal) on süda õrn, heledapäisel (valgel) on vali süda
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
K tšihutõttii valkõata piimääkaa rooppaa keedeti valget piimaga putru (= riisiputru)
K valkõad javoᴅ püüli-, saiajahu
M valkõa taitšina saiatainas
M valkõat piirgaᴅ saiatainast pirukad
M valkõat suurimaᴅ riisitangud
M valkõad obahkaᴅ puravikud
J valkaa viina valge viin
J vapaisõ valkõa (Must. 186) väga valge
2. subst, hrl pl valged (ajaloolis-poliitilise terminina) | vn белые (в историко-политическом значении)
K se õli siis ku kauniid da valkõat tappõlivaᴅ see oli siis, kui punased ja valged sõdisid
Kõ ehtizimmä vaa opõzõt panna rakkõõsii, tšel veel bõllu pantu, ku valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) vaevalt jõudsime hobused rakkesse panna, mõnel (kel) veel polnud pandud, kui valged hakkasid tulistama kuulipildujaist
3. suuvalge, soor | vn молочница (болезнь)
M lahzõll on valkõa tšeelee pääl lapsel on soor keele peal
4. valge, valgusrikas | vn светлый
J veel om valkaad üüᴅ, va ühs tähtikkõim vilkup taivaaᴢ veel on valged ööd, ainult üks täheke vilgub taevas
Ku zemskoo miko jo noisɪ menemää vällää, valkia päivᴀ̈ jo tuli Zemsko Miko hakkas juba ära minema, juba läks valgeks
Lu kujal on valkaa väljas on (veel, juba) valge
Lu valkaa tuli valge (= hele) tuli
5. subst valge, valgus | vn свет
K laka tunnusan tulela, laka vaatan valkõala (Ahl. 99) rl las (ma) tunnistan tulega, las (ma) vaatan valgega (= valgusega)
Lu tšen tšähsi kotikaa kantaa valkaata kujalta riχ́χ́ee (muinasjutust:) kes käskis kotiga kanda valgust õuest tuppa?
Lu siä saad mennä litšepäss valkaata sa võid minna valgusele ligemale
Lu valkaata ep saatu valgust ei saadud
6. tuli | vn огонь
Ku otet́śii spitškoikaa valkia võeti tikkudega tuli üles
J tulõõ valkall tulevalgel
7. Pal₁ päike | vn солнце
■
Lu makkaab valkaata unta on poolärkvel
Li siä õõd muissa muudõ-rõpi, niku valkaa varõᴢ musaa varõsõõ seaᴢ kk sa oled teistest (muudest) targem, nagu valge vares musta(de) vares(t)e seas.
Vt. ka kuu-valkõa, lahti-valkõa, ohtõgo-valkõa, oomnikko-valkõa, vaho-valka
Vt. ka valkoin

valkõapää M valkaapää J
1. valgepea, päitsik (valge peaga lehm) | vn белоголовый, белобрысый
J lidnaa valkaapää vazikk. tšerikko (Mäg. 150) mõist linna valgepea vasikas? – Kirik
2. valgepea (valgete juustega inimene) | vn белоголовый, светловолосый (о человеке)

valkõaverine P M valkaaveriin Lu valka-veriin J-Tsv. valgetverd, valge-, heledavereline, blond | vn белобрысый, белокурый
Lu valkaaveriin inemin valgevereline inimene

vaĺlikkõ vdjL Kett. vallikkõ J-Must., g vaĺlikõõ valge lehm | vn белуха, белая корова.
Vt. ka valko²

veretoo: veretö Lu, g verettomaa veretu, valge | vn бескровный, бледный
se on nii valkaa, što on niku veretö see on nii valge, et on nagu veretu

virvi J villpea (valge karvatutiga sootaim) | vn пушица, болотный пух
nii on seellä sõrmia maaza, niku sooz virvilöi rl nii (palju) on seal sõrmi maas, nagu soos villpäid.
Vt. ka villapää¹

õnnitšiutto M õnnesärk (valge kile vastsündinu ihul) | vn счастливая сорочка (тонкая плёнка на теле новорождённого)
tämä on õnnitšiuttos süntünnü, õli mokoma niku valkõa tšiutto, lahzõlla, ku süntii ta on õnnesärgis sündinud, oli niisugune nagu valge särk lapsel (seljas), kui sündis

õttsimuᴢ: otsimus J-Must., g õttsimuhsõõ valge näokate surnul | vn белый плат(ок) на лице покойника