[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

iĺĺaa K P M Kõ Li J-Tsv. ilĺaa K-Ahl. vdjL iljaa R-Lön. iĺĺa M J-Tsv. iĺĺää J-Tsv. iĺĺä M Lu Li iĺĺ J-Tsv.
1. tasa, vaikselt, vagusi; (on) vaikne; aeglaselt | vn тихо, спокойно; медленно
M nii isub iĺĺa, što i kõrvõd eväd liikahta istub nii tasa, et kõrvadki ei liigu
Li se inemin pajataʙ iĺĺä see inimene räägib vaikselt
Li sõis iĺĺaa seisa vagusi!
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
J kujall on iĺĺ väljas on vaikne
M vaikko on tõizõl mikä hätä, no täm ipo iĺĺaa pääzeʙ läpi kui ka (kuigi) teisel on mingi häda, (kuid) tema ei tee sellest väljagi (tema saab väga vaikselt läbi)
kui siε iĺĺaa tšäüᴅ kui tasa (= aeglaselt) sa käid!
J trengi tait om väsünnü, ku ni iĺĺa tuõp põllolt kottoo sulane on vist väsinud, et nii aeglaselt tuleb põllult koju
2. vdjL K R-Lön. hilja | vn поздно.
Vt. ka iĺĺakkoizõõ, iĺĺakkoittaa, iĺĺakkoo, iĺĺakkoozii, iĺĺakkoottaa, iĺĺakkõizõõ, illekkootõõ, illikkoo, illikkoozii, illikkoottaa, iĺĺukkõõzii, iĺĺõkkõizõõ

iĺĺukki M, g iĺĺukii M subst., adj. vagur, vaikne, tasane; pikaldane | vn тихоня; тихий; медлительный
täm on mokom iĺĺukki ta on selline vagur
iĺĺukki inehmin vaikne inimene.
Vt. ka iĺĺõin

iĺĺõin J-Tsv., g iĺĺõizõõ J vaikne | vn тихий
iĺĺõin ilm vaikne ilm.
Vt. ka iĺĺukki

iĺĺõkkõin J-Tsv., g iĺĺõkkõizõõ ~ iĺĺõkkõizõ J tasane, vaikne; aeglane | vn тихий; медлительный
iĺĺõkkõin tütökkõin vaikne (tasane) tüdrukuke
joos tšiirep, elä õõ nii iĺĺõkkõin jookse kiiremini, ära ole nii aeglane

peeni K R-Eur. M Kõ Lu Li J I Kr (Kett. U P Ja-Len.) peen M Kõ-Len. Lu Li Ra J Ku pieni L P (R U M) pìeni Po pien K L P pìen Po piini Kl-Set. peene Kr Пïени Pal2 Пе́ни Ii-reg1, g peenee K R P M Kõ Lu Li J pienee R U pienie P peene Lu-Len. J-Tsv.
1. väike, peen; vaikne, tasane | vn маленький, малый, мелкий; тихий
M nii õli peen niku tšärpäne oli nii väike nagu kärbes
J om vähäize ahasuᴢ: pere suur, rihi peen on veidi kitsas (väheke kitsikus): pere suur, tare väike
K miε õlin peeni, viis vootta ma olin väike, viis aastat (vana)
Li peen meez õli oli väike(st kasvu) mees
M ai ku on peentä kazvoa küll on väikest kasvu
M peen katti väike kass(ipoeg)
J suurt tšugunikka peene ahjo suhõ et toukka suurt malmpotti (sa) väikese ahju suhu ei lükka
kraaskaa tšihutattii peenellä tulõlla värvi keedeti tasasel (väikesel) tulel
J peenee liukpäivää laukopäännä väikese vastlapäeva laupäeval
Lu siä nii pajatõᴅ peenel äänel sa räägid nii vaikse häälega
L mill bõllu pienii deŋgoi antaa tagaaᴢ mul polnud peenraha tagasi anda
J peen škoulu algkool
P pieni sõrmi väike sõrm
Lu peenissä om peen ta on väiksemast väiksem (väike)
2. vastsündinu(d laps või loom) | vn новорождённый, только что появившийся на свет
Lu kump toi peenee, se õli saunnai kes sünnitas lapse, see oli nurganaine
M katti tetši peeniä, i kõik sukaᴅ kass poegis (tegi pojad), ja kõik emased

J ženihõll on noorikk vähäize peent tšätt peigmehel on mõrsja pisut (liiga) väikest kasvu
Ra kurkkuz on peen tšeeli kurgus on kurgunibu
Lu peen jaani väikeats (väikese sõrme nimi).
Vt. ka peen-peeni
Vt. ka pikkarainõ, piški

rauha L M Lu Li J rauh J-Tsv. Ра́уга Ii-reg1, g rauhaa L M Lu Li J
1. rahu | vn мир, покой, спокойствие
J tällä rauhaa bõõ mittä tal pole sugugi rahu
J koira eb anna lampailõ rauhaa koer ei anna lammastele rahu
Lu mitä tüü siäl kihertitte, ep saa rauhaa mis te seal nihelesite, ei saa rahu
2. rahulik; vaikne (ilma kohta) | vn спокойный, мирный, тихий
Lu mill piäb õlla rauha elo mul peab olema rahulik elu
L elεä on üvä rauhaa eluokaa hea on elada rahuliku eluga (= rahulikku elu)
Li nüd on rauha aika nüüd on rahulik aeg (rahuaeg)
Li tänävä on rauha ilma täna on vaikne ilm.
Vt. ka rauhalliin, rauho, rauhu, rauhulin, rauhuuᴢ¹, rauhõin

rauhalliin Li, g rauhalliizõõ rahulik, vaikne, tasane | vn спокойный
lahsi ebõ·õ rauhalliin laps ei ole rahulik.
Vt. ka rauha, rauhu, rauhulin, rauhõin

rauhuulla M adv rahus, rahulik, vaikne | vn спокойно, тихо
siis kuulõmma, što siin bõõ mit̆täiᴅ, što kõikk on rauhuulla siis kuulsime, et siin pole midagi, et kõik on rahulik.
Vt. ka rauhaza

strašnoi M Li J-Tsv. strašno J strašnõi P Li, g strašnoi J adj
1. hirmus, kole, kohutav | vn страшный
J em pel-tšä nii strašnoit koira kui strašnoit inimisii(t) (ma) ei karda nii(võrd) hirmsat koera kui hirmsaid inimesi
Li täll ku õli kamala juttu, strašnoi juttu küll tal oli kole jutt, hirmus jutt
J strašnoi süvä kaivo kohutav(alt) sügav kaev
2. kannatus- e. vaikne (nädal) | vn страстная (неделя)
J strašno näteli, siz baabuškad ain tšerikkoz ikä õltii vaikne nädal, siis iga eideke oli alati kirikus
J tuõp strašnoi näteĺi, piäb menn ripilee tuleb vaikne nädal, peab minema armulauale
P strašnõi vid́d́espäivä ~ J strašnoi viijes-päiv ~ Li strašnõi päätnittsa ~ J strašnoi päätńitts ~ strašno päätnittsa suur reede
P strašnõi laukopäivä vaikne laupäev

tasainõ Lu J tasain J, g tasaizõõ Lu
1. (ühe)tasane, ühtlane, sile | vn ровный, гладкий
J kõik metts on tasain, kahs puuta pitšepää. ušatti mõist kogu mets on ühetasane, kaks puud (on) pikemad? – Toober
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on, kehno lüvvä einää ei ole tasane maa, on mätlik, raske heina niita
2. tasane, vaikne | vn тихий
J terve, päivä paissõmõssõ, tähti taivaa tasainõ rl tere, päike, paistmast, taeva täht tasane.
Vt. ka tasonõ, tasõinõ, tasõkkõin, tasõlin, tasõn, tasõtavollinõ, tazazaᴢ, tazõkaᴢ

tasavesi Lu vaikne vesi | vn тихая вода

t́iiχo Ke, g t́iiχoo vaikne | vn тихий
t́iiχo päivä vaikne päev

tüüni Kett. K-Ahl. R-Reg. P M Ja-Len. Lu Li J t́śüüni Ku, g tüünii J
1. vaikne, tuuletu | vn тихий; безветренный
J tüüni ilma, i lehto eb liiku vaikne ilm, lehtki ei liigu
P kõõz on tüüni õhtago, sis tihut survovaᴅ kui on vaikne õhtu, siis kihulased suruvad (= lendlevad tihedas parves)
Lu tüüni meri, lainõid ebõ·õ vaikne meri, laineid ei ole
Lu merez on nii tüüni vesi niku razva meres on nii vaikne vesi nagu rasv
Lu õli tüüni oli vaikne (ilm)
Lu ku rautvitsad viŋkuvaᴅ tüünillä, se tääp tuulta kui (telefoni)traadid undavad vaikse ilmaga, (siis) see ennustab tuult
J tuulõll seiliikaa mentii merele, tüünill airojeekaa tuulega mindi purjedega merele, vaikse ilmaga aerudega
2. vaikne, tasane, leebe (inimese kohta) | vn кроткий, смирный, молчаливый (о человеке)
R idgeb tüüni tüttörikko kallutelob [= kaĺĺuttõlõb] pittšakassa veneezä vuottavaaza (Reg. 44) rl nutab tasane tütarlaps, karjub pikapatsiline lekkivas paadis

urpado (K L P), g urpadoo K urpaduo L P
1. palmipuudepüha | vn вербное воскресенье
L lyõkku tehtii urpaduo nätilpεän kiik tehti palmipuudepühal
2. lihavõttenädal, vaikne nädal | vn страстная неделя
P meil tšäütii urvottamaz urpaduo nätelil meil käidi urvitamas (= urvavitstega löömas) lihavõttenädalal

vaittši P vaikne | vn спокойный, тихий
itkuri laχs enäp nännεä imeb mamalt ko vaittši laχsi nutja laps imeb rohkem ema rinda kui vaikne laps


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur