[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu

M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja

inehmiin Kett. K P M Kõ S (L) ińehmiin P M Po inehmiine I inehmin Kett. Len. L M I (K-Al. P Kõ) ińehmin M inehminee K-Ahl. inehmine I ineehmiin Po ińeehmiin K M ińiehmiin (L) ińeehmin M ińiehmine L inemin M Lu Li Ra J ińemin Lu J inemine Lu J-Must. inemiin Lu Li inemmiin M Kõ Ja ineemmiin ~ ińeemmin M inemmin Lu Li J inimin M Lu Li Ra J ińimin J inimine Lu-Must. Ku inimiin Lu immin Lu ihmine L Li illeminne Por. Инеминъ Tum. И́нге́минъ K-reg2 И́нгеми́нъ Ii-reg1 Инге́минъ ~ Ихминенъ Pal1, g inehmiizee K inehmiizie L inehmiize M-Set. inehmizee Kett. P ińehmizee M ińeehmiizee K inemizee Lu Li ińemizee Li J inemmiizee ~ ineemmiizee M inimizee Ra J ińimizee J inimize J immizee Lu inimene | vn человек
K inehmiin meneb vanassi inimene jääb (läheb) vanaks
senellä inehmizellä on jänessee süä sellel inimesel on jänese süda (= see inimene on arg)
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama
K inehmiizee itšä on tširjova vs inimese elu on kirju
Li õnnõlliizõõ inemizee liittsa ain on nagrull õnneliku inimese nägu on aina naerul
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkata koer inimene tahab teist ikka narrida ja pilgata
K paska ińeehmiin ~ Li kehno inemin ~ märännü inemin halb inimene
Li ühteläin inemiin üksik inimene.
Vt. ka aika-inehmiin, maa-inimin, rissi-inimin, täüzinemin, ääri-inehmiin
Vt. ka inimeine, inimen, inimäin

päre Kett. K-Ahl. L M S Lu Li Ra J Ku (P) päreh vdjI I (Ma) päŕeh I Пирĭи Tum., g päree Lu Ra J pärie P pär̆ree M pärree Lu Li Ku peerg, pilbas | vn лучина, щеп(к)а, дранка
Ra pärettä põlõtõttii, lamppia eb õlluᴅ peergu põletati, lampi polnud
Lu päre põli taloᴢ, seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aarikko peerg põles tares, seina oli tehtud rauast niisugune hark (= peerupiht, pilak)
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu pilakus)
J pärette tšizgota petäjess, kuuzõss i aavõss peergu kistakse männist, kuusest ja haavast
J vakad õltii päress tehtü korvid olid peer(g)u(de)st tehtud
Ra päress tehtii mõrraᴅ peer(g)u(de)st tehti mõrrad
Lu kattoa katetaa pärreel katust kaetakse pilbastega
J päree butška peerukimp
Lu päre vakaᴅ peergkorvid.
Vt. ka katto-päre, kuusipäre, lasapäre, petäjäpäre, sütütüspäre, tuli-päre, vakkapäre
Vt. ka pirtalõ

päälüᴢ M Kõ Lu Li Ra J I päälüs Ränk J-Tsv. päällüᴢ Lu Ra J, g päälühsee: päälüssee M päälüsee Lu Ra J päälüse J päälüzee Li
1. pealne, pealis; tipp, pea | vn верх; верхушка, макушка
Lu paglatšentšä on ühezä tükküzä tehtü, a uupukkail päälüsed on erizee õmmõltu pastel on ühes tükis tehtud, aga ummiskingadel on pealsed eraldi õmmeldud
Li uulittimõl õli õmmõltu päälüᴢ, kõig õli ümperikkoa niku sandalid õmmõltu takan {u}-le (= kodutehtud naistejalatsile) oli õmmeldud pealne, kõik oli ümberringi (talla külge kinni) õmmeldud nagu sandaalid taga(nt kinni)
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu tšäe päälüᴢ käeselg, kindaselg
ahjoo päälüᴢ ahjupealne
Lu akkuna päälüᴢ aknalaud (aknapealne)
Lu lagõõ päälüᴢ laepealne, lakk
Lu rihee päälüᴢ toapealne, toalakk
I vainio päälüᴢ vainupealne
J jõka mat́erill päälüs pooli on lustip ku murna pooli igal riidel on pealispool ilusam kui pahupool
I kase koko, ku kuilaᴢ, toĺko päälüssä bõõɢ see (linakubude) hunnik (on) nagu (vilja)hakk, ainult pead pole (otsas)
2. koorekiht (piimal) | vn слой сливок (на молоке)
3. juurde-, pealemaks | vn доплата, (денежная) придача
J nõizõmm opõiziit vajõltõma, paĺĺo annõt päälüss hakkame hobuseid vahetama, kui palju peale maksad (annad)?
Vt. ka ahjopäälüᴢ, pihaapäälüᴢ, riheppäälüᴢ, riigappäälüᴢ, ähöpäälüᴢ, ähüpäälüᴢ, ähüüpäälüᴢ
Vt. ka päälikko³, päälin, pääliz-raha

tšüüsi Kett. Set. K P M Lu J-Must. tšüüni Ra J tšünsi Lu (Li) J I künsi Ku kühse ~ küüssin Kr Кю́нзи Pal1, g tšüünee Kett. M J tšüünie P tšünnee K Lu tšünne Lu Цю́нне Pal1 Ii-reg1, pl Чю́инетъ ~ Кю́ннетъ Pal1 küüs | vn ноготь; коготь
M ep piä rep̆piä tšüüzii ei tohi küüntega rebida
M nii on ahnõz ińehmiin, etti kõik tšüüsinää i ampainaa enelee võttaiss on nii ahne inimene, et võtaks kõik küünte ja hammastega endale
P minua süöttävät tšümmie tšünttä mind toidavad kümme küünt
J tšüüniit ajama küüsi vahetama (looma, linnu kohta)
J puuttu karuu tšüüniisee sattus karu küüsi
M peigoo tšüüsi pöidla küüs
J tšüünee perät tšiskaussa ~ Lu tšünnee peräd veereväᴅ küünevallid (= nahavoldid küünte servadel) narmendavad
M õli pikkarain raana, a võtin tšüüneekaa kertin i lazzin tšüünee vihaᴅ, nüd nii vaivattaaʙ oli väike haav, kuid võtsin, puudutasin küünega ja lasin küüneviha (sisse), nüüd nii valutab
Li kõik tuõb vassa tšünttä, eb mee mukkaa kõik läheb vastukarva, ei lähe hästi; (postpositsiooniga liitunult | vn в составе композиты:) J puikko meni tšüünennala pind läks küüne alla

vahtia K L P M Kõ Lu Li J (Ra Ku) vaht́śia Ku vahtiaɢ I, pr vahin K P L J Ku, imperf vahtizin P Lu J
1. valvata | vn сторожить
M mõizaa tar̆raavahti, täm vahti tar̆raa mõisa aiavaht, tema valvas aeda
P menin vahtimaasyõ, tšen tšäüp kapussoi vargassamaᴢ läksin valvama, kes käib kapsaid varastamas
Lu emikko parõp kottoa vahiʙ, a kulli meeb ain tšüllää vaa emane (koer) valvab paremini maja, aga isane läheb muudkui külasse
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu)
M sis kui tuõʙ jo sünnüttämizee aika, siz lehmää vahtiaᴢ, võib õlla etti tälle piäb avittaa siis, kui tuleb poegimise aeg, siis lehma valvatakse, võib-olla, et teda tuleb aidata
2. (karja, lapsi) valvata, hoida, karjatada, (karja, laste) järele vaadata | vn присматривать, пасти; нянчить
M sikuri sik̆koo vahiʙ seakarjus valvab sigu
Lu eittsenikad vahtivad õpõzija üül õitsilised valvavad öösel hobuseid
Lu sinuu isä vahti sikoja sinu isa oli seakarjus (= karjatas sigu)
Lu karjušši vahip karjaa karjane valvab (hoiab) karja
I a miä õl̆lii vanapik kõittšia i vahtiaɢ, lõõkuttaaɢ i süüttääɢ i juuttaan näitä i vaattaaɢ aga mina olin (lastest) kõige vanem ja (mul tuli) neid valvata, kiigutada ja sööta ja joota ja (nende järele) vaadata
3. valvata, (millegi järele) hoolt kanda v. vaadata, silmas pidada | vn заботиться, присматривать
M siz veel emä piäb vahtia etti lahz eb autuiᴢ siis peab ema veel hoolt kandma (vaatama), et laps ei hauduks
M vahtiaᴢ, štob linnahsõd evät tulissuiss valvatakse, et linnased ei läheks kuumaks
Lu võtan teen tšiireeltää tšämmelkakuu, sitä piäʙ vahtia võtan teen kiiresti paistekaku (kämblakaku), seda peab valvama (küpseb ahjupaistel)
4. valvata, jälgida, luurata, varitseda | vn следить, подсматривать
M pah̆haa voima vahip saunanaissa vanakuri jälgib (luurab) sünnitajat
M sakkali vahip kanoja kanakull luurab kanu
Lu jeegeri vahiʙ kütt varitseb (metslooma)
5. vaadata, vahtida | vn смотреть, глядеть
M vahi, vahi, tšenleeb meni vaata, vaata, keegi läks!
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? Need (see) on silmad
Lu mitä siä veel takkaa vahiᴅ mis sa veel tagasi vahid?
J viisaz vahtii viiloonalta rl tark vaatas viilu alt
nurkaa takant vahiʙ vahib nurga tagant
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Ku katso kui pahass vahib mejjee päällᴀ̈ (Mäg. 218) vaata, kui kurjalt vahib meie peale
M elä vahi tšül̆lää, tšül̆lää nainõ paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa ära vahi küla poole: külanaine peidab panged, koer kaelkoogud (= küla on sinu vastu halb)
J ev vahi iḱä varõssõ rl ei vahi iga varest (= ei raiska asjata aega)
täm õõ vahtinnu naisia ta on (aina) naisi vahtinud
Lu viinaa vahiʙ vahib (ringi) viina (järele) (= käib ja vaatab, kust saaks viina)

M lehmä on mokom bluutka, eb vahi õm̆maa kot̆toa lehm on niisugune hulkuja, ei hoia oma kodu (= läheb hulkuma)

vajõltaa Kett. L P M Kõ Lu Li (K R Ra) vajeltaa (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. R-Reg.) vajõlta J-Tsv. vajõltaaɢ I vaeltaa (M), pr vajõltan Kett. K M Lu vajõltaan Kõ Lu vajõltõn Li J vajellan K-Ahl. R-Eur., imperf vajõltin Kett. K P M J vajõltiin Kõ Lu vajõlsin Lu vahetada | vn менять, поменять, с-, обменивать, обменять
P t́at́a vajõlti mustalaizyõkaa opõzyõ isa vahetas mustlasega hobuse
M naizõlta saunaza paskapool lahzõõ vajõlti (muinasjutust:) vanakurat vahetas saunas naisel lapse (ära)
Lu vesi meni roojakkaassi, vajõltõttii poiᴢ (kui) vesi läks mustaks, vahetati ära
M katkõz ühs lavvapuu, piäb vajõltaa (reel) murdus üks tiivapuu, tuleb vahetada
I piäb vajõltaak tõizõt sõvaᴅ peab vahetama (= panema) teised rõivad
Li vajõlta tänävä aluvaihoᴅ vaheta täna aluspesu
Lu vajõlta kursi vaheta kurss(i) (= sõidusuunda)
elä eittele emüttä, vaaliaisutta vajõltaa rl ära hülga emakest, (ära) sünnitajakest vaheta
M minuu nain vajõltii minuu mu naine jättis mu maha


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur