[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ero Li J-Tsv., g eroo J
1. erinevus, vahe | vn разница, различие
Li see on mussa i see on mussa, a pikkarain ero on: se on vähäize musõpi see on must ja see on must, aga väike erinevus on (olemas): see on natuke mustem
2. J-Tsv. eraldatus | vn отделённость, разделённость
3. J-Tsv. eraldamine, väljalülitamine | vn исключение, изъятие

karvi Lu, g karvii Lu saamas (vahe paadi või (purje)laeva küljelaudade otste vahel) | vn стык (досок лодки)
karvi onõ kahõõ lavvaa õtsaa väli, karvissa voovaʙ, piεp konopoittaa saamas on kahe lauaotsa vahe (paadis), saamast lekib, tuleb tihtida

luuväli Lu vaagnaluude vahe [?] | vn широта таза [?]
seltšä piäb õlla lad́d́õp, luuväli piäb õlla lad́d́õp (nõuanne põrsa ostmisel:) selg peab olema laiem, vaagnaluude vahe peab olema laiem

paasu Lu (J-Tsv.), g paazuu
1. vara (seinapalgi alumisse poolde tehtav õnar) | vn паз
Lu paasu teh́h́ää tširveekaa vara tehakse kirvega
J sammõlõd rippuvõt seinää paazuiss samblad ripuvad seina varadest
2. saum, saamas (vahe kahe paadi- v. laevalaia serva vahel) | vn развод (между обшивными досками лодки или судна)
Lu paasu onõ laitojõõ väli saum on laidade vahe.
Vt. ka paasa², paasi²

terävä Kett. K L M Kõ Ja-Len. Lu Li J I (P) teräve Pi (Ke J) teräv J-Tsv. terrawe ~ terrewa Kr Тэ́рава K-reg₂ Тэрава ~ Те́рявь Pal₂ Те́ревъ Ii-reg₁, g terävää Lu Li J terävä M Kõ
1. terav, lõikav, vahe | vn острый, резкий, жгучий
M tälle paa χot́ terävä tširves pää päälee, ep tämä hooli talle pane kas või terav kirves pea peale, ei tema hooli
M astragall on terävät piiᴅ i pittšä varsi ahingul on teravad harud ja pikk vars
J terävessi tetšemä teravaks tegema
J teräv tuuli lõikav tuul
2. terav (välise kuju v. vormi kohta) | vn острый (по внешнему виду, внешней форме), остроконечный
L vassõne kuu ku tulõʙ, tämäll on terävä õttsa kui noor (uus) kuu luuakse, on tal terav ots (= teravad sarveotsad)
Lu aluz-vene õli, nenä-pooli õli terävä, ahtõri õli tülppä purjelaeva(l olev) paat oli, (selle) ninapool oli terav, ahter oli tömp
Li venneed õltii terävie neniiŋkaa paadid olid teravate ninadega
Lu ku siä jäit pahaizõssi, sill jäi nenä terävässi kui sa jäid kõhnaks, jäi sul nina teravaks
J part teräv niku voholl habe terav nagu sokul
3. terane, elav, ergas, teravmeelne | vn сообразительный, толковый, наблюдательный, шустрый
J teräf silm terav (= terane) silm
J terävä meeᴢ elav, teravmeelne mees
I lahsi on rõhgaa terävä laps on väga elav
J tämä on terävää tšeeleekaa ta on terava keelega

vahi K-Ahl., g vahõõ vahekäik, vahepealne ruum; vahe, vahemaa | vn расстояние.
Vt. ka vahõ

vahõ J, g vahõõ J
1. vahe, vaheaeg | vn перерыв
J i tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa ja töö vaheajal õpetas teda lugema
J vahõtt pitämett vahetpidamata, lakkamatult
2. J-Tsv. vahe, erinevus | vn разница, различие.
Vt. ka vahi

väli K-Ahl. K-Al. L M Lu Li Ra J I (P), g välii Lu Ra J väli J-Tsv.
1. vahe, vahemaa, vahekaugus | vn расстояние, промежуток
J jõgõperäll talojõ väli on tšümme sült Jõgõperäl on talude vahemaa kümme sülda
J stantsa väli jaamavahe
Li keppi kepiissaa on turpaa väli (redeli) pulgast pulgani on redeli (pulkade) vahe
Lu väli topseli vahetopsel
Lu väli joomaᴅ joomed, (süvendatud) laevateed leetseljakute vahel
Ra kuivata vaarnikaakaa üvii sõrmõõ välid i varpaa väliᴅ kuivata käterätiga hästi sõrmevahed ja varbavahed
J väliä jättemä vahet jätma
2. vahe, vaheaeg | vn промежуток, перерыв
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa, siiz on väli, sis taaz laulaʙ kukk hakkab hommikul ühel ajal laulma, siis on vahe, siis jälle laulab
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
I näteliä kahsi meni väl̆liä nädalat kaks oli vahet
Lu teemmä välii teeme vahe(aja)
3. vahe, erinevus | vn различие, разница
Lu kanijee mehijee väli on suur, ühs on üvä, tõin on kehno nende meeste vahe on suur, üks on hea, teine on paha
Lu tuska tuzgill on väli, tšell on suurõpi, tšell on peenepi mure ja mure(de) vahel on vahe, kellel on suurem, kellel on väiksem
Lu jõgõperää ja luuditsaa tšeelez bõõ vällii Jõgõperä ja Luuditsa keeles pole vahet
Lu siin õli väli veel: kotokaŋkaassa tehtü õltii kaatsõᴅ siin oli veel erinevus: kodukootud (linasest) kangast tehtud (meestepüksid) olid kaltsad
■
M täll on ain silmää välid lad́d́aᴅ, tälle ain paĺĺo piäʙ tal on aina silmad harali, talle on aina palju vaja (= ta on ahne inimene).
Vt. ka lainõõ-väli, luuväli, pühäväli
Vt. ka väliᴢ, välitüᴢ, väliüᴢ

väliaika Lu vaheaeg, vahe | vn промежуток, перерыв.
Vt. ka väli

väliᴢ M, g välisee (sõra)vahe | vn щель (раздвоенного копыта)
meill ärtšä õli lõhgõnnu kabjaa välisee meil oli härg sõravahe ära lõhkunud

välitüᴢ Lu J, g välitüsee Lu vahe, erinevus | vn разница, отличие.
Vt. ka väli

väliüᴢ Ra g. -see Ra vahe | vn расстояние
kahõõ pihaa väliüᴢ õlgade (pihtade) vahe.
Vt. ka väli

välüᴢ Lu, g välühsee vahe, vaheala | vn промежуток, промежуточный участок
kahõõ mäee välüᴢ org (kahe mäe vahe).
Vt. ka väli, väliüᴢ