[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

neeppa Li, g neepaa nep (uus majanduspoliitika) | vn нэп (новая экономическая политика)
se õli neepaa aikaa see oli nepi ajal

uusi Kett. K-Ahl. K-Set. L M Kõ S Po Lu Li J uuᴢ L M Lu J, g uvvõõ S uvvee K-Ahl. uuvvõ M Lu Ra J uuvvõ J-Tsv.
1. uus | vn новый
Li uutta on parõp õmmõlla ku vannaa paikõtõ uut (rõivast) on parem õmmelda kui vana paigata
J uutõõ kaivoo pantii pihookaa soolaa uude kaevu pandi peoga soola
Lu masteri tetši uuvvõõ nootaa meister tegi uue nooda
Li meillee tuli uuz eläjä meile tuli uus elanik
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
Li pluugaa kuraᴢ, se leikkaap, ku nõsõtaa uutta maata (raud)adra nuga, see lõikab (pinnast), kui küntakse uudismaad
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (talul) oli palju maad, siis söödi uue aastani oma leiba
uvvõss vuvvõss veerisseessaa uusaastast kolmekuningapäevani
J uutõnn vootõnn saap pet́alõõ tšümme voott uusaastal (1. jaanuaril) saab Petja kümneaastaseks
L vasuo uutta vuotta vana-aastaõhtul
M Po uusi joulu uusaasta (1. jaanuar)
Li uusiissa uusi tuliuus
Lu upi uus sõpa uhiuus rõivas
2. toores, värske, keetmata | vn свежий, сырой, неварёный
M uus muna toores muna
M võtan uuvvõõ mun̆naa i rikon võtan toore muna ja löön katki
M uus piimä värske piim
M koorin uusii omenoi i tšihunnuisia omenoi koorin tooreid kartuleid ja keedetud kartuleid
J uusi leipä (Must. 186) väheküpsenud, nätske leib
3. uudismaa | vn целина, новина
J kazell sütšüzüä algõtti tšüntä uuttõ sel sügisel hakati uudismaad kündma.
Vt. ka upiuusi

uusiin J-Tsv., g uusiizõõ J uus | vn новый

uuzikkõin Lu, g uuzikkõizõõ Lu uus | vn новый
upi uuzikkõin sõpa uhiuus rõivas.
Vt. ka upi-uuzikkõin

uutin Kett. M Lu J (Ra) uutinõ P J I uutiin J-Tsv. uut́śin (Ku), g uutizõõ M Lu J uutizyõ P uutiizõõ J
1. uudseleib, -vili | vn хлеб нового урожая; новый урожай
P meill on jo uutinõ meil on juba uudseleib
P uutizyõ maku uudseleiva maitse
Ra J uutizõn all loppu leiʙ enne uudsevilja (enne uudsevilja saamist) lõppes (vana) vili
M nüd on üvä, elimme jo uutisõõ leipäässaa nüüd on hea, elasime juba uudseviljani
2. uudis | vn новость
J se uutinõ meep suuss suhõõ i kõrvass kõrvaa see uudis läheb suust suhu ja kõrvast kõrva (= levib kiiresti)
Ra no mitä kuulid uutiss no mis uudist sa kuulsid?
3. uus, käesolev | vn новый
J rad́io on uutin aźźa raadio on uus asi
J uutin aika ~ uutiin aik uus aeg, käesolev aeg.
Vt. ka uus-leipä, uutiᴢ

vassomain (K-Ahl.) vassumain Ku, g vassomaizõõ
1. võõramaine | vn иноземный, чужеземный
K izäs toob tõisilta mailta sille vassomaisia gasnitsoja (Ahl. 114) su isa toob sulle teistelt maadelt võõramaiseid maiustusi (~ võõramaist külakosti)
2. uus | vn новый
Ku hään oli vassumain lehmᴀ̈ karjaᴢ kk ta oli uus lehm karjas.
Vt. ka vassumõin

vassomanõ (Lu-Must.) vassomanee K-Ahl., g vassomazõõ
1. võõramaine | vn иноземный, чужеземный
Lu isäs toob tõizilta mailta sillõ vassomasia toomosia (Must. 158) su isa toob sulle teistelt maadelt võõramaiseid kingitusi (~ võõramaist külakosti)
2. K-Ahl. uus | vn новый
3. K-Ahl. värske | vn свежий.
Vt. ka vassumõin

vassonõ¹: vassonee K-Ahl.
1. uus | vn новый
2. värske | vn свежий.
Vt. ka vassumõin

vassumõin P M Kõ Lu Li J (Kett. K-Al.) vassumõinõ Lu J vassomõin P, g vassumõizõõ Lu Li J
1. võõras, tundmatu | vn чужой, незнакомый
Li vassumõin ińemin, tämä mill ebõ·õ tuttava võõras inimene, ta ei ole mulle tuttav
Lu tämä nuuskaaʙ, vassumõissii inemisii nuuskaaʙ tema (= koer) nuusutab, võõraid inimesi nuusutab
tõisiiss tšüliss tultii võõraizii, i vassumõizõt kõikk tultii teistest küladest tuldi külla, tundmatudki, kõik tulid
Lu ku süüb mokomaa vassumõissa, eri-omassa, vattsa algõb urnaa kui (inimene) sööb niisugust võõrast, erilist (toitu), (siis) kõht hakkab korisema
P vassumõin ńako võõras nägu
2. uus, uustulnukas, vastne | vn новый, новичок
J paĺĺo said vassumõisia sõnoita (küsitlemisel) said palju uusi (vadja) sõnu
Lu vanõp matrossi, tämä õpõtti vassumõisia vanemmadrus, tema õpetas uusi (= madruseid, uustulnukaid)
Lu vassumõin matrossi uus madrus
3. värske | vn свежий
Kett. vassumõissa veestiä värsket uudist.
Vt. ka vassainõ, vassan, vassomain, vassomanõ, vassonõ¹, vassõin, vassõn

vassõn Kett. K L P M Kõ vassen (K-Ahl.) vassõnõ L M-Set. I vassõnee K-Ahl. vasõn (Kett. K-Al. P M-Len. Po I) wassen Kr, g vassõzõõ P M Kõ vassõzyõ P, pl vassõõᴢ ~ vassõzõᴅ I uus, vastne | vn новый
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
M vassõn vihta parapõssi pühiʙ vs uus viht pühib paremini
I mill õlivad vassõzõt saappagad jalgaza mul olid uued saapad jalas
M katkõõz ühsi jalgaᴢ, piäp panna vassõn üks jalas (reel) läks katki, tuleb panna uus
Po nõizõd jeka vuos vasõssa siltapuuta panõmaa hakkad iga aasta uut põrandalauda panema
P tulõvad mustalaizõᴅ, õsamma vassõzõd vohoᴅ tulevad mustlased, ostame uued kitsed
K no ka laŋko, vassõn laŋko, tulõk võttamaa stokana viinaa (Al. 30) noh, lang, vastne lang, tule ometi võtma klaasi viina
P vasuo vasõss vuotta koppiuvat pojod da tütterikod ühtie taluosyõ vana-aasta õhtul (vastu uut aastat) kogunevad poisid ja tüdrukud ühte tallu
I mettsää sahattii vassõzõlla kuulla metsa saeti (= võeti maha) noorel kuul
L vassõnõ suku uued sugulased
M kane plat́id vari vassõzõᴅ need kleidid on uhiuued
miε õsin vasõ vassõzõõ koo ~ miε õsin vapo vassõzõõ koo ma ostsin täiesti uue maja.
Vt. ka varivassõn
Vt. ka vassainõ, vassan, vassomain, vassomanõ, vassonõ¹, vassumõin


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur