[VOT] Vatjan kielen sanakirja

uuli Kett. K-Ahl. L P M Lu Li Ra J (K-Al.), g uullõõ M Lu J uulyõ P huul, mokk | vn губа
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõd lõhkõõvõᴅ kevadel kuivast tuulest huuled lõhenevad
L i parai·ka on jänessell uuli lõhtši praegugi on jänesel mokk lõhki
J roho sirkõll uulõd niku piheᴅ rohutirtsul on lõuad nagu pihid
P uulõt tröllillεä, uulõd on püllüssi huuled on pruntis
Lu uulõd riippiillä (~ rippillää) huuled töllakil
J uulii(t) brillissemä huuli torutama (= mossitama)
P tõmpaab uulõd nagrusuulõ tõmbab huuled naerule (= naeratab)
M pühi nenä, näd lazed natad niku ohjad uulia müö pühi nina, näe lased tati nagu ohjad huuli mööda (jooksma)
M alumõin uuli ~ Lu ala uuli alumine huul
M päälümein uuli ~ ülemein uuli ~ Lu J päälimein uuli ülemine huul
M paksud uulõᴅ paksud huuled
Ra hoikad uulõᴅ kitsad huuled
P sill on rakkoma uulõᴅ sul on ohatanud huuled
Li süntümäpäivässaa on lõhtši uuli sündimisest saadik on (tal) jänesemokk (lõhkine huul)
Ra jänesee uulõᴅ jänesemokk (defektina)
Kõ emääpiimä bõllu kuivannu uulijõõ päält, a täm õpõtab vanapia kk emapiim pole (veel) huulte pealt kuivanud, aga tema õpetab (juba) vanemaid
Lu siä õõt piimä uulõõkaa sa oled (alles) piimahabe (= kollanokk)
M ep tahtonnu vasata, vassazi millõõ uulii õtsõlla ei tahtnud vastata, vastas mulle mokaotsast (= napisõnaliselt, põigeldes)
Lu uulijõõ õttsiloil vassaaʙ vastab mokaotsast.
Vt. ka alauuli, lõhtši-uuli, piimuuli, tröllöuuli, üleuuli