[VOT] Vadja keele sõnaraamat

urvottaa Kett. K L P M S Lu J urvotta J-Tsv. urvottaaɢ I, pr urvotan M urvotõn J, imperf urvotin J
1. (palmipuudepühal, urbepäeval) urvavitstega, pajuurbadega lüüa, urvitada | vn бить вербой (в вербное воскресенье)
P lahzõt tšäüsivät taloi müö urvottamaᴢ lapsed käisid talusid mööda urvitamas
J urpopään urvotõttii, pajuvittsoikaa urvotõttii urbepäeval urvitati, pajuvitstega urvitati
Lu poikalahzõd vaa tšävvää urpopäivää oomnikossa urvottõmaᴢ, tüttölahzõd evät tšäü ainult poisslapsed käivad urbepäeva hommikul urvitamas, tütarlapsed ei käi
S urvotõttii, pajatattii: urpaaᴅ, varpaaᴅ, näteliss võlkaa, sillõõ urpa, a millõõ muna urvitati, öeldi: urvad, varvad, nädalaks (annan) võlgu, sulle urb, aga mulle muna
S tšetä urvotattii, se annap siz mun̆naa enipään keda urvitati, see annab siis (urvitajale) muna lihavõtte ajal
2. peksta, naha peale anda | vn бить, пороть
M võtan vitsaa da sin̆nua urvotan võtan vitsa ja annan sulle naha peale
J urvotõm perzett müü peksan (sind) mööda perset.
Vt. ka urpoa¹