[VOT] Vadja keele sõnaraamat

uhava M I (K-Al. R-Eur.), g uhavaa
1. auk, lohk (teel) | vn ухаб, ухабина, рытвина, яма
M nätko on kehno tee, suurõd uhavad on näe, kui vilets tee on, suured augud on (sees)
M vot välissä koorma issuub nii süväle uhavaa, et saa kuiniid vällää nõssaa vaat vahel vajub (istub) koorem nii sügavale auku, (et) sa ei saa (seda) kuidagi välja tõmmata (tõsta)
M uhavikko tee, uhavia paĺĺo auklik tee, auke (on) palju
I meilä siinä tšüläzä ovat teed mokomad rikottuuᴅ, uhavat ta kõittši meil siin külas on teed niisugused rikutud, augud ja puha
M egle õltii veel uhavat täünä vettä, a tänän tšülmä kõik porotti eile olid lohud veel vett täis, aga täna jäätas külm kõik
R matka oli pittša, tee retusa tee umpi uhavat suuret (Eur. 43) rl teereis oli pikk, tee porine, tee umbes, augud suured
2. lomp | vn лужа
M hoikka jää on uhavod́d́e päällä õhuke jää on lompide peal.
Vt. ka uhama