[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alõpassi M Lu alõpass I allapoole | vn ниже
I laskõud alõpass tšülässä, siälä jõtši on laskud külast allapoole, seal on jõgi
Lu herrad õltii rüsümä tšüläss alõpassi härrased olid (= elasid) Rüsümäe külast allapoole.
Vt. ka alõpaa

ammuin J-Tsv. ammun (J-Tsv.), g ammuizõõ: ammuizõ J ammune | vn давний
ammuizõ aiga perält on tullu tšüläss kotto ammu aega tagasi on tulnud külast koju

beśeda M Lu (J) beśedõ J beseda Lu (Li J-Tsv.) besseda I beeseda (I), g beśedaa M Lu istjad, istjatsed, kõnek. subrik; kirmas, simman | vn посиделки; супрядки; гулянье
M beśeda on, kuza korjauvad nuoriso, sitä kuttsuas beśeda istjad on, kuhu kogunevad noored, seda kutsutakse istjad
I perää pokrovaa kui riigat tapõttii, siz alkõvad beesedaᴅ pärast Maarja kaitsmise päeva, kui rehed peksti (= said pekstud), siis algasid istjad
M beśedassa mahzattii nii: pojod õssivat karasinaa i tootii algoᴅ i sahattii i lõhgottii, a tüttäret pestii siltoja istjate eest maksti (pererahvale) nii: poisid ostsid petrooleumi ja tõid küttepuud ja saagisid ja lõhkusid, aga tüdrukud pesid põrandaid
J pelattii beśedõᴢ, kõõz mitä istjatel mängiti, millal mida (= millal millist mängu)
Lu pillittejät tšäütii pillittemäs pulmiiz i besedaza pillimehed käisid mängimas pulmades ja simmanil
M garmoniᴅ, balalaikaᴅ, gitarid õltii kõiɢ beśedaᴢ lõõtspillid, balalaikad, kitarrid olid kõik simmanil
Li siz mentii tõizõõ tšüllää, õpõziijekaa, dali tõizõss tšüläss tultii meijje tšüllä besedasõõ siis mindi teise külasse, hobustega, või teisest külast tuldi meie külla simmanile

esimein Kett. K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kõ-Len.) esimeine Lu Ra J-Tsv. I esimmein M essimeine I eśmein Ke-Set. esimene M-Set. Ra esimenee K-Ahl. esimõinõ K-Al. äsemine Kr, g esimeizee U M S Lu Li J esimeizie P esimeize J essimeizee I subst., adj. esimene | vn первый
Po tšen meneb esimein kes läheb esimesena?
K elä võta esimõissa, elä tapaalõ takumõissa (Al. 54) rl ära võta esimest, ära püüa tagumist
U miä menin petterii esimein kõrta parkiikaa ma läksin Peterburi esimest korda pajukoore(koorma)ga
S esimein mees kooli germanskoi voinaa, a tõin kas̆sõõ sõt̆taa esimene mees (= abikaasa) suri Saksa sõtta (= Esimene maailmasõda), aga teine sellesse sõtta
Li esimein õttsa eesmine ots
M esimeized jalgaᴅ esijalad
M kahstšümmeᴅ esimein kahekümne esimene
J esimeim mees koko tšüläss esimene (= silmapaistvaim) mees kogu külas
I essimeizellä tunnilla meeväᴅ taas tüülee kell üks lähevad jälle tööle
J esimeim päiv esmaspäev.
Vt. ka kahštšümmenäizesimein, sata-esimenee

litši¹ Kett. K-Ahl. K-Al. L P M Kõ-Len. S Ja-Len. Lu Li Ra J I ĺitši J-Tsv. liki Ku
1. adv ligi, ligidal, lähedal | vn близко, вблизи
Lu nät ku meil on koolõma litši näe, kuidas meil on surm ligi
Lu meri on litši meri on ligidal
P bõlõ tšetäit siin litši pole kedagi siin lähedal
2. adv ligidale, lähedale | vn ближе, на близкое расстояние
L sõta jo litši tulõʙ sõda tuleb juba lähedale
P litši ep tõhi mennä ligi ei tohi minna
J tuõ litši tule siia (tule ligi)!
3. adv ligidalt, lähedalt | vn вблизи, с близкого расстояния
Ra tämä litši katsoʙ ta vaatab ligidalt
4. temp ligistikku, lähestikku | vn поблизости (друг от друга)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
5. postp ligi, ligidal, lähedal | vn вблизи
Li mee minusse etepeᴢ, miä en taho, što siä õlõiziᴅ minu litši mine minust kaugemale, ma ei taha, et sa oleksid minu ligidal
Lu herrad õltii rüsümä tšüläss alõpassi, näväd õltii rüsümä tšülää litši mõisnikud olid (= elasid) Rüsümäe külast allpool, nad olid (= elasid) Rüsümäe küla ligidal
6. postp ligidale, lähedale | vn близ
P tuli põdra tšülεä litši tuli põder küla lähedale
7. prep ligi, ligidal, lähedal | vn близ
Ra tšivikkõja on tšülää takana litši kalmoiᴅ Kivikoja on küla taga kalmistu lähedal
J see on üvä, ku kõik põllod õlla litši kottoa see on hea, kui kõik põllud on kodu lähedal
J litši lipuu kantajiije rl lipukandjate ligidal
8. prep ligidale, lähedale | vn близ
M kapusmoo tehtii litši vettä kapsamaa tehti vee lähedale
Lu tootii kaŋgõspuud riχχee, pantii litši seinää toodi kangaspuud tuppa, pandi seina ligidale
Lu nävät päästii litši jõkkõõ nad pääsesid jõe lähedale
P tulõmma litši pietärii jo tuleme juba Peterburi lähedale
9. prep paiku; enne, vastu | vn около; под (по времени)
K jo litši tševäd miikkulaa nõistii tšäümää eittsee juba kevadise mihklipäeva paiku hakati õitsil käima
Lu litši pädrää i jaanii mennää vihtaa peetripäeva ja jaanipäeva paiku minnakse vihtu tegema
Lu mi vähepi jalkalapoja kupaizõᴢ, se jo õli litši poolt päivää mida vähem jalalabasid (= jalalabapikkusi) oli varjus (= mahtus varju pikkusesse), (siis) see oli juba keskpäeva paiku
Lu litši enipäivää enne lihavõttepühi
K litši lõunaa lõuna paiku, ennelõunal
10. ligi, umbes | vn около, приблизительно
Lu vot siiᴢ õli rajat tehtü, litši sata sültä, rajass rajjaa, kuza lüütii mätšikkaa vaat siis olid (pallimänguks) tehtud piirid, ligi sada sülda (oli) piirist piirini, kus löödi (= mängiti) palli
Ku sis hüü olt́śii nuumeriᴢ .. liki tunni aikaa siis nad olid numbritoas .. ligi tund aega.
Vt. ka litšellä, litšeltä, litšikkõizõlla, litšillä, littšeellä, littšeeltä, littšäällä

lähettää L M S Lu Li J (P Kõ Ku Kr) lähettεä L lähettä J-Tsv. lähettääɢ (I) lähättää K M Kõ (L Ja-Len.) lähättääɢ (vdjI I), pr lähetän L P Lu Li J läheten J lähätän K L M, imperf lähetin Lu Li J lähätin K M, 3. p lähiti Kr saata, lähetada, läkitada | vn посылать, послать
J ženiχõ lähetti toomuzia peigmees saatis kinke
L jumala lähetti ted́d́ee vanaa päivεä varass varjõlijaa jumal saatis kaitsja teie vanaduspäevade toeks
Lu lähetti (laski) telegrammaa saatis telegrammi
M postia möö lähätän lähetan posti teel
J läheten tervüüssiit saadan tervitusi
J jumal lähetep läsivelle tervüss jumal läkitab haigele tervist
J lähet kost́a, la toop paŋgika vett kaivoss saada Kostja, las toob pangega kaevust vett
I lähetäɢ lahsaa, la katkovad ĺeĺoja saada lapsed (lapsi), las korjavad lilli
Kõ sin̆nua lähätättii iivaa õssamaa sind saadeti pärmi ostma
J lähetä lahs karjaa saada laps karja
S meitä lähetettii siit tšüläss vällää meid saadeti siit külast ära (välja)
J mokoma räkä-nenä veel võib lähettä maamõs persee niisugune tattnina võib veel oma ema(gi) {p}-sse saata
L kuss on tullu, sinne tagaaz lähetä kust on tulnud, sinna saada tagasi
Ku kuttsumattᴀ meed ni lähettämättᴀ̈ tuaᴅ vs (kui) kutsumata lähed, siis saatmata tuled (tagasi)

ńemtsa K L P S (Kett. M J-Tsv.) ńemts M nemtsa Ja-Len. (Kõ-Len. V), g ńemtsaa S nemtsaa V sakslane | vn немец, немка
K frovva õli ńemtsa proua oli sakslane
M juoltii i ńemtsaᴅ, a enäpää juoltii saksaᴅ (sakslaste kohta) öeldi ka {n}-d, aga rohkem öeldi {s}-d
S ńemtsad õltii suuttunuuᴅ, kui neitä lähetettii siit tšüläss vällää sakslased olid vihased, kui neid saadeti siit külast välja
V ku sõta õĺi nemtsaakaa kunikaa aikaa kui oli sõda Saksamaaga (sakslasega) tsaariajal
S ńemtsaa maall Saksamaal
Ja nemtsa meri (Len. 239) Põhjameri

rutto¹ K-Ahl. Lu J, g rutoo Lu J
1. rutt, kiir, kiirustamine | vn поспешность, спех
J mill or rutto tšüläsee mul on rutt külasse (minna)
J eb või ilm sitä, jot tüüll ebõ·llõiz ruttoa ei saa ilma selleta, et tööl ei oleks kiiret
J sõtamehet suurõõ rutokaa menti tšüläss müütää sõjamehed läksid suure rutuga külast mööda
J ruttoa taga tetšemä (Tsv.) tagant kiirustama
2. K-Ahl. kiire, kärme, kärmas | vn быстрый, скорый, торопливый, поспешный
3. kiire, pakiline, rutuline | vn спешный, срочный
J ühs on hellä einää aika, tõinõ on rutto rüttšee niittü rl üks on hell heinaaeg, teine on kiire rukkilõikus.
Vt. ka ruttava, ruttoin, ruttoza, ruttu, ruttuᴢ, ruttõ

siitä K-Ahl. L siit Kõ S J siittä K-Al. M Lu Li J-Must. I Ku siitte Li J-Tsv. siitt V J-Tsv. I
1. siit | vn отсюда
K johsõvad tõiśee rih́ee vällää siittä (Al. 19) jooksevad teise tuppa, siit ära
Li mee siittä poiᴢ mine siit ära!
Lu luikod mentii jo siittä poiᴢ luiged läksid juba siit (= meie kandist) ära
I siitt üli tee min̆nua võõttii siit üle tee mind kositi (võeti naiseks)
J siit alki tee siit algas tee
V siitt narvaa õikõa tie kahštšümmet kahõsaa virstaa talvitiellä siit Narva (on) otsetee kakskümmend kaheksa versta talveteega
I lavõzõd õlivad vot kui siittä i siheɢ lavatsid (= elutoa seina külge kinnitatud pikad pingid) olid (ulatusid) siis vaat kui siit ja sinna
S lähetettii siit tšüläss vällää (ta) saadeti siit külast välja
J siitt maalt ~ siitte maalt (~ täält maalt) siit maalt (= siit kandist)
Ku siä etsi siitᴀ̈ samassᴀ, a miä meen kallassᴀ müütällᴀ̈ ettsimää sa otsi siitsamast, aga mina lähen mööda kallast otsima
2. sealt | vn оттуда
Li tämä võtti siitte, kuza bõllu rissiä tehnü perennainõ päälle, siitte võtti (uskumusest:) ta (= kratt) võttis sealt, kuhu (kus) perenaine polnud risti peale teinud, sealt võttis
Kõ lehmäd meniväd üli siit lehmad läksid sealt üle
I siittä uhzõssa mennäɢ (tuleb) sealt uksest minna
3. sest (et) | vn потому что, так как, ибо
J õõ siälä, kunis miä sillõ juttõõn; siittä iroda tahab sitä lassa tappaa (Must. 151) (evangeeliumist:) ole seal (= Egiptuses), kuni ma sulle ütlen; sest (et) Herodes tahab seda last (ära) tappa
J siittä kuza ted́je üvüüs on, sielä on ted́je süä kaasa (Must. 156) (evangeeliumist:) sest kus on teie vara, seal on ka teie süda.
Vt. ka siintä, siältä
Vt. ka kassiitä

võõraᴢ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja) võõrõᴢ J vyõraᴢ L P vieraᴢ (R) võeraᴢ R (K) veeraᴢ Ku, g võõraa K L P M S Lu J I vyõraa L võera R-Lön. veeraa Ku
1. võõras, külaline (ka Kattila lähikülade inimesed) | vn гость, чужой, посторонний
K katti pezep silmiitä, võõrait tulõʙ kass peseb silmi, võõraid tuleb
K sukulaizõd i võõraat kutsuttii sugulased ja võõrad (= lähikülade inimesed) kutsuti
Lu peettii võõrõiziz neitä neid peeti külalisteks (= neid võõrustati)
K võõraat tulivat tõizõss tšüläss võõrad tulid teisest külast
M ku tšäüsi võõraz eittsee, pooltõiss rubĺaa mahzõttii kui käis võõras õitsil, maksti (talle) poolteist rubla
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgu(te)le
J suur võõraz ain pantii lavvaa õttsaa ikonkolkkaa tähtis külaline pandi alati laua otsa ikooninurka (istuma)
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
M tuli inehmin võõraz võntolain tuli inimene, võhivõõras
Li võho võõraᴢ võhivõõras
2. adj võõras | vn чужой, чуждый
P mentii liukumaasyõ vyõraasyõ tšülεäsie mindi võõrasse (= teise) külla liugu laskma
Lu i võõraad naizõt tultii kattsõlaizil ka võõrad (= teiste külade) naised tulid katsikule
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu (ära)
Lu täll on parikkõ, võõraad ivusõᴅ tal on parukas, võõrad juuksed
L vyõraa naizyõkaa tantsiᴅ tantsid võõra naisega
Lu tämä võõrass pilliä müü tantsiʙ, izzee p tää mittää ta tantsib võõra pilli järgi, ise ei tea midagi
K en nõis tuntõmaa kui tätä üvüttämää võõrass isää emää (Mäg. 118) (pulmaitkust:) ei tea, kuidas teda, võõrast isa (ja) ema, heaks muuta (= ei tea, kuidas äia ja ämma meele järele olla)
P kui võõraas paikkaa minuu elää (Mäg. 98) kuidas võõras kohas hakkan elama
J võõrõz maa võõras maa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane.
Vt. ka kookkavõõraᴢ, vipovõõraᴢ, võhovõõraᴢ

vällää Len. vdjL Kett. K R U L P Ke M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I Ku väĺĺää K Lu J vällεä L P väĺĺää J-Tsv. vällä P Lu Ra J väĺĺä S Lu J-Tsv. Велле Pal₂ välja, ära | vn вон, наружу
S kõikk laikka tulõʙ vällää ahjossa lausa leek tuleb ahjust välja
P en peäze vällεä metsässä (ma) ei pääse metsast välja
S karja õli jo vällää mennü kari oli juba välja läinud
J väĺĺää veto väljavedu
J väĺĺää antõmin väljaandmine
P mahzan miä sillõ võlgaa vällä ma maksan sulle võla ära
J bašmukad jo nütt menti moodõss väĺĺä (need) kingad on nüüd juba moest (ära) läinud
L jumala võtti kõik õunappuuᴅ vällää jumal võttis (külmetas) kõik õunapuud ära
P med́d́e talo põlõb vällää meie talu põleb ära (maha)
S kõikii lähetettii tšüläss vällää kõik saadeti külast välja
P äesin miä kõikyõ äessämiizie vällää ma äestasin kogu põllu (äestamise) ära
J piäp sõvad väĺĺää pess tuleb riided ära pesta
L kozittii vällεä nuorikkõata kositi pruuti
I vällää tultii viis tuntia oommiiᴢ välja tuldi kell viis hommikul
J kase opõim piäb väĺĺää vajõlta see hobune tuleb välja vahetada
Lu ajõtaa tüüss vällää aetakse töölt ära
M ajap partaa vällää ajab habeme ära
J kattil tokku vällää katel kukkus maha
K karu nõis vällää karu läks minema
Ra jo on ohtogo, piäʙ riisuss vällä on juba õhtu, peab jalad lahti võtma (= jalatsid jalast ära võtma)

ääreese K Kõ ääreesee M Lu äärde, serva, kõrvale | vn рядом, в сторону, вбок, на край, к кому-нибудь, к чему-нибудь
M tšüläss mentii ääreesee, ep kaugassi mindi küla äärde, mitte kaugele
Lu omena tõkku maalõ i sen jalgalla tõukkazin ääreesee õun kukkus maha ja tõukasin selle jalaga kõrvale

üüri-maja J-Tsv. üürimaja | vn наёмный дом
koko suurõss tšüläss eb leütünnü üht-tši üürimaja kogu suures(t) külas(t) ei leidunud ühtegi üürimaja