[VOT] Vadja keele sõnaraamat

erne Kett. Len. Set. vdjL K L M Kõ S Po Lu Li Ra J I (P) erneᴢ M erneh vdjI I Kl herne Lu Ku örne Kr Эрне ~ О͡Eрне Tum., g ernee M Kõ S Lu Li Ra J hernee Lu hernes | vn горошина, горох
P iirenätüll kazvavat palgoᴅ, palguo süämmez om musad ernieᴅ hiirehernel kasvavad kaunad, kauna sees on mustad herned
I ernehtä vähä tšülvettii hernest külvati vähe
L tšüüneleᴅ niku erniet silmiiss viereväᴅ pisarad veerevad silmist nagu herned
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd minuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju (külge hakka)
Lu siä nii kiherteed niku õltaiz erneed alla sa niheled nii, nagu oleksid herned all
M ernee aaroᴅ hernesarrad (sarrad, millel kuivatatakse herneid)
J ernee varsi hernevars
M ernee palko hernekaun
M erne suppi ~ erne guušša hernesupp
M iiree erne hiirehernes.
Vt. ka iiree-erne, iirierne, kurgõõ-erne

hoolia M Kõ Lu J (K-Al. K-Salm₁ R-Eur. Li) huolia (R-Reg.) χoolia (Kõ J) χuolia P hooliaɢ I oolia (K-Ahl.), pr hoolin Lu J oolin K-Ahl., imperf hoolizin Lu
1. muretseda | vn печалиться, кручиниться, горевать
K elä hooli velvüeni, sõsares siut sõvitti [= sõvõtti], emäs siut ehitti (Al. 45) rl ära muretse, mu vennake, su õde sind rõivastas, su ema sind ehtis
R elä huoli velvüeni, edlie [= ed lie] lüötü lehtüeni (Reg. 14) rl ära muretse, mu vennake, sind ei lööda, mu leheke
2. hoolida; (sõna) kuulata | vn считаться; прислушиваться, слушаться
M tälle paa χot́ terävä tširves pää päälee, ep tämä hooli talle pane või terav kirves pea peale, ei ta hooli
M emä kui tšeelti, kultazil sõnolailla, ep täm hoolinnu em̆mää sõn̆naa. aintaki meni, kuhõ tahtõ kuidas ema (ka) keelas, kuldsete sõnadega, ei tema hoolinud ema sõna(de)st, ikkagi läks, kuhu tahtis
J peksemiss han tämä hooliʙ või tema peksmisest hoolib!
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ mil viisil juba palusin, et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib (kuulab)
J hoolit siä vai kas sa kuulad (= jätad hullamise järele)!
J hooli kuula (= jäta hullamine järele)!
3. vaja olla, tarvitseda, pidada (eituse puhul) | vn надо, должен (с инфинитивом при отрицании)
M levvin, ep hoolinnu mamalta tšüs̆süä leidsin, polnud vaja emalt küsida
M tämä on kuultava lahs, täm̆mää perässä ep hooli vanapilla ävetä tema on sõnakuulelik laps, tema pärast pole vaja vanematel häbeneda
M semperässä adraa al̆laa i tšülvettii, etti siz on maa pehmiä, ep hoolinnu patštii äessää sellepärast adra alla külvatigi, et siis on maa pehme, peaaegu polnud vaja äestada
Li see õli koton izze tehtü, sitä p hoolinud õssaa see oli kodus ise tehtud, seda polnud vaja osta
J ep hooli kuunõlla kukkoa rl ei ole vaja kukke (= hommikust kukelaulu) kuulata
Lu lunta valkaapaa ep hooli kk lumest valgemat pole vaja (= pole olemas)

kaglaa K L P M Po Li J I adv kaela | vn (наречие в форме илл-а от kagla)
Po elmet pantii kaglaa helmed pandi kaela
M paa lehmä tšüttšee, paa tšütše kaglaa pane lehm kütkesse, pane (talle) kütke kaela
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külimit pandi rihmaga kaela ja siis külvati
■
Li jäi minuu kaglaa murhessi (ta) jäi minu kaela mureks
J jätit tüü minuu kaglaa (sa) jätsid töö minu kaela

kańiva K M Lu (P) kaniva Ränk K-Ahl. M (Ja-Len. Lu I) koneva J-Must. Каневья Tum., g kańivaa K P M kanep | vn конопля
M eellä nät tšülvettii kańivaa ennemalt, vaat, külvati kanepit
K piti kammittsoi punua kańivõiss tuli kanepist kammitsaid punuda
Lu ämmä nõisi kanivoi koirimaa ämm hakkas kanepit (kanepeid) koerastama
Lu kańivall on päissär, i linal päissär kanepil on luu ja linal (on) luu
K kańivaa seemeneᴅ kanepiseemned
P i kańivaa siemenii kuoriiss tehtii talkkunoi ka kanepiseemnekestadest tehti kama
M kańivaa sookku kanepitemp
■
M kańivaa vahti hernehirmutis.
Vt. ka kaneppi, kańivo

kõrrata (Kett. Ränk K P) kõrrõta Lu kõrrõt J-Tsv. kõrrataɢ I, pr kõrtaan K Lu J kõrtaa I, imperf kõrtazin: kõrtõzin Lu J kõrtazii I
1. (põldu) korrata, korduskündi teha | vn перепахивать, перепахать
K siis tševääll äesäᴅ i siis kõrtaaᴅ, pluugaakaa tšünnäᴅ siis kevadel äestad ja siis kordad, raudadraga künnad
Lu õzra tšülvettii pluugan alla, üli mõnõõ päivää kõrrõttii oder külvati adraga sisse kündes, mõne päeva pärast korrati (põld)
J rahvall jo om põllot kõrrõttu inimestel on juba põllud korratud
2. korrutada (lõnga) | vn сучить
I tšedrääd dei sis kõrtaaᴅ ketrad ja siis korrutad
Li d́erugaa lõimõᴅ kõrrõttii välissä, tehti kahskõrtõzõᴅ kaltsuvaiba lõimed vahel (ka) korrutati, tehti kahekordsed (lõimed)
J siz lõŋkaa kõrrõttii siis lõnga korrutati
J kõrrõttu niitti korrutatud lõng (niit)

lavozõᴅ (P) pl (sauna)lava | vn полок (в бане)
lavozill tšülvettii laval viheldi
a siell saunaz õli kerääjε, issu lavoziil da sutši päätä aga seal saunas oli kerjus, istus laval ja suges pead.
Vt. ka lava

leipä Kett. Ränk K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. Ra Ku) leip Ra J-Tsv. leib ~ leibe ~ leiba ~ leipe Kr Лейпа Tum. Ле́йпъ K-reg₂ Лейбъ Ii-reg₁ Ле́йбь ~ Лейпя Pal₂, g leivää K L P M S Lu Li J I
1. leivatainas; leib | vn хлебное тесто; хлеб; Lu leipää apattii leivatainast hapendati; Li taitšinaa .., leipää piäp segata tainast .., leivatainast peab segama; R emä võtti javoᴅ, setšäzi leiväᴅ taitšikaχjaa ema võttis jahu(d), segas leivataina leivaastjasse; Lu leivää sekkaa pannaa kuminaa leivataina hulka pannakse köömneid; R emä setšäzi, sõtkõ i vaaĺi leiväᴅ ema segas, sõtkus ja vaalis leivad; L tehtii leipää tehti leiba; J emä leipije teeʙ rl. ema teeb leiba (leibu); Lu piäb antaa leipiil nõissa tuleb lasta leibadel kerkida; L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab (ära); I tšühsetimmäg leipiä küpsetasime leibu; M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad; Ra kahs tunnia piettii ahjoz leipii kaks tundi peeti leibu ahjus; M leipä on erikoorittsa, koorõõ viskaab vällää leib on lahtise koorikuga, lööb kooriku lahti; M leipä eb ap̆piinu, tuli kohokoorittsa leib ei õnnestunud, tuli lahtise koorikuga; Li leipä õmõhduʙ leib hallitab; Lu leipä kahnõttu kõvassi leib kuivas kõvaks; Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal; Lu tänävä on leiväll sizuz nätki täna on leival sisu nätske; Lu leikkaa rohkaapi leipää, issuup paĺĺo vättšeä süümää lõika rohkem leiba (lahti), palju rahvast istub sööma; Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangusuppi süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata; Kõ enäp õliᴅ ilmaa leivättä ku leipää seiᴅ rohkem olid ilma leivata, kui leiba sõid; J leivess om puutuᴢ leivast on puudus; J inemine eb elä ühe leivä-kää (Must. 154) inimene ei ela üksnes leivast; M leipä õli viis naglaa leib oli (= kaalus) viis naela; M ämmä tetši üväᴅ leiväᴅ. makuzat pöühtšiäd leiväᴅ ämm tegi head leivad. Maitsvad, kohevad leivad; Lu nii on kõva leipä, en või haukata on nii kõva leib, et (ma) ei saa haugata; Lu kuiva leipä suu reviʙ vs. kuiv leib rebib suu (katki); M kuivõnnu leipä, kõva leipä ~ Lu kahnõttunu leipä kuivanud, kõva leib; Li nättši leipä, eb õõ üvässi tšühsenü, jäi nätšissi nätske leib, ei ole hästi küpsenud, jäi nätskeks; M nättši leipä ~ J nätkiä leip ~ läntsättünnü leipä (Must. 174) ~ uusi leipä (Must. 186) nätske leib
J kohahtannu leipä (Must. 171) lahtise koorikuga leib
Lu komkikaz leipä jahuklompe sisaldav leib
M algattomalta leivältä kannikka alustamata leivalt kannikas
J kalattsi javoss tehtii valkaad leipää saiajahust tehti valget leiba
K süöttiväᴅ, siitnikka leipä suur tuotii (nad) söötsid (meid), suur püülileib toodi
J proovva uutiss (leipä) proovi uudseleiba
M χullu pää, niku tšihval leiväl pähää lüütü kk rumal pea, nagu kuuma leivaga pähe löödud
Lu õssu leipä on kõvassi soolanõ ostuleib (= poeleib) on väga soolane
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
L peremmies kõlmõll uomnikkua antõ opõzõlõ χlaarii leipää peremees andis kolmel hommikul hobusele flooruse(päeva)leiba
Lu võõraz leipä suu kulutaʙ vs võõras leib kulutab suu (ära)
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba (küla leiba) on kurb süüa
Lu rikkaa leip on karkia vs rikka leib on mõru
J viimiin leip viimane leib
J med́je jõkapäiväne leipä anna meile tänänä (meieisapalvest:) meie igapäevast leiba (igapäevane leib) anna meile täna(päev)
Po murtaaz murukkõin leipää murtakse raasuke leiba
Lu mill õli tšäes suur komu leipää mul oli käes suur tükk leiba
Lu suur pala leipää suur pala (= tükk) leiba
M lõikkaa millõ püttšü leipää lõika mulle käär leiba
M leivää kannikka on esimein pala leivässä, i viimein pala taas kannikka jääʙ leivakannikas on esimene tükk leivast, ja viimane tükk on (jääb) samuti (taas) kannikas
M Li leivää püttšü leivakäär
J leivää pala leivatükk
Lu Li leivää muruᴅ leivaraasukesed
M Lu leivää koori ~ Lu leivää kõvain leivakoorik
M Li leivää sizuᴢ leivasisu
Lu leivää koma jahuklomp leivas
M sveežaa leivää aisu värske leiva lõhn
P leivää õsa leivapätsiks kuluv tainahulk
P ko lieneb vihaa viinaa juoja, da b lie leivää tuoja (pulmaitkust:) kui (peiust) tuleb kibeda (viha) viina jooja, ei tule leiva tooja(t)
Lu leivää tšühzettäjä pagar (leivaküpsetaja)
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda
J leip ah́jo leivaahi
2. (kasvav v. koristatud) vili | vn хлеб, хлебные злаки; зерно
M leipä kazvab nurmõlla vili kasvab põllul
L leipεä kazvattaassa kasvatatakse vilja
M kõig leipä, mikä on tšülvettü tšev̆väällä, sitä kutt-suas tõukoviĺĺa kogu vili, mis on kevadel külvatud, seda kutsutakse tõuviljaks
K varaipõõ tšülvettii, .. siz roχta b lie leiväzä (kui) külvati varem, .. siis ei tule viljasse umbrohtu
M üväd leivät kazvovaᴅ kasvavad head viljad
R jõka suvõõ koton einää leimmä, niitimmä leipää, ilazimma leipää igal suvel niitsime kodus heina, lõikasime (sirbiga) vilja, koristasime vilja
J niitettii, nõistii sitä leipää tappamaa lõigati (sirbiga), hakati (kootidega) seda vilja peksma
Lu tänävoon sain üvässi leipää tänavu sain hea viljasaagi (sain hästi vilja)
J rattiis kõik paikad leipää täünn aidas (on) kõik kohad vilja täis
I rattiza õlivat salvoᴅ, salvoloiza leiväᴅ õlivaᴅ aidas olid salved, salvedes oli vili
P kui paĺĺo leipεä panid magazõisyõ kui palju vilja (sa) magasiaita panid?
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
M leivää pää viljapea
■
J raŋkk om võõraill leipiill õll raske on võõra leival olla
Lu leipä sool jätku leivale!
Ku ḱäükää leiväll tulge sööma!
Ränk vuvvõõ leipä aasta leib (= viimane viljavihk, mis toodi põllult koju ja pandi ikooninurka).
Vt. ka akanaleipä, haili-leipä, hlaarileipä, hätäleipä, korppuleipä, kotoleipä, kursileipä, mesileipä, mussaleipä, nisuleipä, pulm-leipä, põltoleipä, päiv́-leipä, rissileipä, roholeipä, rüizleipä, saijaleipä, savvileipä, siitnikkaleipä, taikaleipä, tšiimaleipä, tõukoleipä, uus-leipä, võχkaleipä, võileipä, õssuleipä, õzrleipä

mai¹ K P M Lu J-Tsv., g mai mai(kuu) | vn (месяц) май
M maiza tulin petteriss kot̆toosõõ mais tulin Peterburist koju
P pummalaa tšülä põli tuhad ühesää sataa ühessemel vuotta kahõltõ·ššõmõl maita Pummala küla põles tuhande üheksasaja üheksandal aastal kaheteistkümnendal mail
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta (Mäg. 138) meil, vaat, külvati otra ennemalt (varem) viieteistkümnendal mail.
Vt. ka maija, maikuu

niisamoo Kett. niisa·moo M niisa·m̆moo M niisa·mmoo Li
1. niisama, (nii)samuti | vn так же, таким же образом
M lin̆naa tšülvettii niisa·m̆moo kui tõizõt tšülvüᴅ lina külvati niisama nagu teised(ki) külvid
2. (lihtsalt) niisama, muidu | vn просто так
M em miä mälestä itkua mittää, idgõn niisa·moo ei mina mäleta mingit itku, itken niisama
3. Kett. niisama, ilma põhjuseta | vn просто так, беспричинно.
Vt. ka niiže, niitesamoo, nisa·ma, nisa·moi

näppi M Li Ra J (Kett. P), g näpii P M Ra J näp̆pii M näpp, näpuots; näpu(otsa)täis | vn палец, кончик пальца; щепотка
Kett. mill on näppiis tširppu mul on kirp näppude vahel
Ra lina ved́ on heeno, tšülvettii näpiika lina(seeme) on ju peenike, (seda) külvati näpu(otsa)ga
P tšen tulõb võtab näpiikaa lavvalt ńuuhalnõit tabakkaa kes tuleb, (see) võtab laualt näputäie (näpuotsaga) nuusktubakat
J näpill (~ näpikaa) antõma näpuotsaga andma (= kasinalt v. vähe andma)
J rokk on tuim, viskaa näpill soolaa kapsasupp on mage, viska näputäis (näpuotsaga) soola
M võta näppi soola võta näputäis soola
M võtin üh̆hee näp̆pii villaa võtsin ühe näputäie villa
J näppi täünö heenoa raha näputäis peenraha.
Vt. ka näppü

puusta M Lu Li Ra puust J-Tsv., g puustaa Lu Li Ra J
1. tühi, lage; tühine, rumal(avõitu) | vn пустой; пустяшный, пустяковый
J seldi-botšk tuli puustõssi heeringatünn sai tühjaks
M bumizõb niku puusta botška kk kõmiseb nagu tühi vaat
M kase on puustalla kotilla rad́d́ottu kk seda on tühja kotiga (pähe) löödud (= see on rumal inimene)
M nurmõd õltii puustaᴅ põllud olid lagedad
M lina tšülvettii puustaa maχ̆χaa lina külvati tühjale maale (= söödile)
M mill on puusta pää mul on tühi pea (= olen halva mäluga, rumal)
M suv̆vaap paĺĺo pajattaa puustaa juttua armastab palju tühja juttu rääkida
M mokom puusta ińehmin niisugune tühine (= rumalavõitu) inimene
2. paljas, ilma lisandita | vn голый
I i vesimur̆rua i puustaa õunaa, ep mittäit pantuɢ (paastu ajal söödi) küll veepudi (= vees leotatud pudi), küll paljast kartulit, midagi ei pandud (lisaks)
Lu puusta rokka on ilma lihhaa paljas kapsasupp on (keedetud) ilma lihata
Li puusta leipä paljas leib
Lu puusta vesi paljas vesi
3. paastuaeg, paast | vn пост
Ra liukupäivässe seitsee nät́eliε õli puustaa enipäiväässaa vastlapäevast oli seitse nädalat paastuaega lihavõtteni
J tänävä puust päiv, süü va rettšää ja kapussaa täna (on) paastupäev, söö ainult rõigast ja kapsast
J puustõss roogõss makkoa et kazvot paastutoidust (sa) kõhtu ei kasvata
4. paastutoit | vn постная пища
Li seitsee näteliä sitä puustaa ku sei, sis ku sei liharokkaa, sis tuli süätauti kui seitse nädalat sõi seda paastutoitu, siis kui (seejärel) sõi lihasuppi, siis tuli kõhulahtisus

rässädo ~ rässäto M rässedo M Kõ, g rässädoo: rässedoo M taimelava | vn парник, рассадник
M rässäto on kõm metriä pituutta taimelava on kolm meetrit pikk
M esimeizessi tšütettii rässätoᴅ, kuh̆hõõ tšülvettii kapusaa seemeneᴅ esmalt tehti kütist taimelavades, kuhu külvati kapsaseemned
M õli kuiva, rässedoita ain valõttii oli kuiv, taimelavasid üha kasteti

seemee Kett. K-Ahl. M Lu (K U P Kõ Li Ra J) siemee ~ siemie P (K U) seime Len. seemeh I seemene Lu seemen J-Tsv. seeminn Kr, g seemenee Kett. M Lu Ra J siemenee P seemnee J-Tsv., hrl pl seemeneᴅ Kett. K U P M Kõ Lu J I siemeneᴅ U (K P) seemneᴅ J-Tsv. seimenet Len.
1. seeme, tuum | vn семя, ядрышко, сердцевина
Lu tikka lintu teep puhhõ aukoo, sinne paap kärkii i kärkissä süüp seemeneᴅ rähn teeb puusse augu, sinna paneb käbi ja sööb seemne(i)d
Lu miä kasin seemened likkoomaa ma panin (kastsin) seemned ligunema
Lu seemened on lina-pää süämeᴢ seemned on linakupra sees
M kapusaa seemenet tšülvettii mah̆haasõõ kapsaseemned külvati maha
M isuttaas sfjoklaa seemeneᴅ külvatakse peediseemned (maha)
P uhmarõs survõttii kańivaa siemenii uhmris tambiti kanepiseemneid
Kõ tapõin lin̆naa seemeneᴅ kolkisin linaseemned (välja)
Lu omenaa seemene õunaseeme
Lu pähtšänää seemene pähkli tuum
J seemnee koori seemne kest
J seemenee pesä seemnekoda
2. (vilja)tera; (vilja)seeme; seemnevili | vn зерно; семенное зерно
M tuuli puhub akanat tänne, a seemened menevät tõisõõ poolõõ tuul puhub aganad siia, aga terad lähevad teisele poole
U siiz jo piäb ilata siemened vällää siis juba tuleb terad (aganate hulgast) välja puhastada
J seemenessi võtamm pää-viĺĺaa seemneks võtame parema vilja
M vanall seemenell tšülvettii vana seemnega külvati
Lu kase seemene ittääʙ, saap tšülvää see seeme idaneb, võib külvata
Lu seemenee rüiᴢ seemnerukis
■
P täll joχsi vällεä siemie tal oli enneaegne sünnitus (tal jooksis loode välja).
Vt. ka kańivo-seemee, linaseemene, rüisseemee

sookku¹ M soukku Lu Li, g sookuu: soukuu Lu
1. (kodutehtud) kanepiõli | vn (домодельное) конопляное масло
M kotonna tehtii sookkua; eellä nät tšülvettii kańivaa; sis kańivo-seemeniä survottii; i sitä pantii mağguussi kodus tehti kanepiõli; vanasti, vaat, külvati kanepit; siis kanepiseemneid tambiti; ja seda (kanepiõli) pandi maitseks
2. kanepitemp (toit tambitud kanepiseemneist | vn пища из толчёных семён конопли)
M kańivassa tehäs sookkua kanepi(seemnei)st tehakse kanepitempi
Lu survõttu kańivo on soukku tambitud kanep(iseemned) on kanepitemp
3. Li (piima asendav jook kuivatatud ja tambitud kanepiseemneist, millele valati peale kuum vesi | vn напиток из сушёных и толчёных семён конопли и горячей воды, заменял молоко).
Vt. ka kanivasookku
Vt. ka soukku-vesi

suvirüiᴢ S suvi-rüiᴢ J-Tsv. = suvikaᴢ
S suvi-rüissä tšülvettii külvati suvirukist

sõrto Kett. Ränk M J, g sõrroo M sõõrd, ale, kütisemaa | vn подсека, пожог, выжига
M noorta mettsä pannaz maalõõ, sitä kuttsuas sõrto; sis põlõtattii need raagat kõikk, siš tšünnettii i tšülvettii sinne õzra noor mets võetakse maha, seda kutsutakse sõõruks; siis põletati need oksad kõik (ära); siis künti ja külvati sinna oder.
Vt. ka rüissõrto

talvirüiᴢ M S Li talvi-rüiᴢ J-Tsv. talvõrüiᴢ Ra talirukis | vn озимая рожь
S talvirüissä sütšüzell jo tšülvettii talirukist külvati juba sügisel

tšesä Po Lu Li J (K-Ahl. M) kesä Kõ Ku, g tšezää Lu Li Ra J suvi | vn лето
Po tšezässi tulõʙ tuleb suveks
M tšiurussa kuu on tšes̆sää lõokese saabumisest on (üks) kuu suveni
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, tuleb külm suvi
Ku ko konna kevväällᴀ esimäiŋ kertᴀ näed veeᴢ, siz on onnekas kesä kui näed konna kevadel esimest korda vees, siis tuleb õnnelik suvi
Lu kahs kõlmõt kõrtaa tšesäᴢ vakkoossaa maamunia kaks-kolm korda suve jooksul mullatakse (~ vagutakse) kartuleid
J kõlmõt tšiireed on tšezäᴢ rl kolmed kiired (tööd) on suvel
J tšezää johzull suve jooksul
Lu männävoon õli kuiva tšesä, paikottaa maa lõhkõõᴢ möödunud aastal oli kuiv suvi, paiguti maa lõhenes
Lu tšezäl ku kõrva tšihguʙ, tääb vihmaa kui suvel kõrv sügeleb, (siis) ennustab vihma
Lu vihmõkõs tšesä ~ J vihma tšesä vihmane suvi
J pouta tšesä põuane suvi
J vari tšesä kuum suvi
Lu raassõlit pajatõttii što konnaa pietää meil piimäᴢ, tšezää aika, što piimä õlõisi tšülmä kalade kokkuostjad rääkisid, et suve ajal hoitakse meil konna piimas, et piim oleks külm
Li perrää kagraa siš tšülvettii tšesä rüiᴢ siis pärast kaera külvati suvirukis
Lu tšesä hattu suvemüts
Lu tšesä treŋki sulane (suveks talutöödele palgatud mees)
Lu tšesä piika suiline (suveks palgatud teenijatüdruk)
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää peab olema leige (suvine) vesi, kui hakati last pesema.
Vt. ka tšehštšesä

tševäällä K M-Set. Lu J tševääll K P tševεällä L P tševääl P kevadel | vn весной
Lu tševäällä koivuss toho lähti poiᴢ, ku kurasõl vaa piirettii kevadel läks toht kasel lahti, kui vaid noaga (kase sisse auku) piirati
J touko-viljää tšülvettii tševäällä tõuvilja külvati kevadel
L päivät ilozat tševεällä päevad on kevadel ilusad
P tševääll tšako kukuʙ kevadel kukub kägu
P meil piti tševεäl troittsan pulmat pitεä meil tuli kevadel nelipühade ajal pulmi pidada.
Vt. ka tševväällä, tševväässä

tšisla K M (U Li) tšisl J-Tsv., g tšislaa J kuupäev | vn число (месяца)
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii, viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta meil, vaat, külvati otra varem, viieteistkümnendal mail
M mõnõttomall tšislaa se õli mitmendal kuupäeval see oli?
J mõnõs tšisl tänävä on mitmes kuupäev täna on?

tšülpiä Kett. L P (Al. Ränk K-Ahl. K-Al. K-Sj. R-Eur. M Kõ-Len. J) külpiä (K-Al. R-Reg.), pr tšülven K, imperf tšülvin K = tšülvetä
J saunaš tšülvettii saunas viheldi
J sauna lavall tšülpejõt h́igõssuvaᴅ saunalaval vihtlejad higistavad
P siš tšülpiäss i tullas saunass vällää siis viheldakse ja tullakse saunast välja
R tšülve, tšülve velvüeni kasiu üvä kalani, tšülve veelä tšümmenellä, kasiu kahessanella (Eur. 32) vihtle, vihtle, mu vennake, kasi ennast, mu hea kala, vihtle kümne veega, kasi ennast kaheksaga

tšülvää Kett. vdjL K U L P M Kõ S Lu Ra J (Len. R) tšülvä J-Tsv. tšülvääɢ I (vdjI) Чю́льве Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льве Pal₂, pr tšülvän K R P M Lu Ra tšülven J, imperf tšülvin U P M Kõ Lu Ra J külvata; (mingit vilja või põllukultuuri) maha teha | vn сеять; засевать
Li vanad mehed ennee tšülvettii õmall aigõlõ kõiɢ. kagrall õli õma aikõ i õzrõllõ i vehnäll niill õli õma aika tšülvää vanad mehed külvasid ennemalt kõik (külvid) omal ajal. Kaeral oli oma aeg ja odral ja nisul, neil oli oma aeg külvata
P vaatõttii, millin tševäd vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või millal saab külvata
Kõ tšev̆vääl tšülvääᴢ kagraa, meil tšülvääs per̆rää jürtšiä kevadel külvatakse kaera, meil külvatakse (kaera) pärast jüripäeva
Lu ku kuulõt suurusõtta tšakkoa, sis tšako petäʙ, siz elä mee tšülvämää kui kuuled kägu hommikueineta, siis kägu petab, siis ära mine külvama
Lu kase seemene ittääʙ, saap tšülvää see seeme idaneb, võib külvata
Li siiz veitettii valo niku tšülvää kagraa vai siäl tšesä rüissä, vehnää siis veeti (põllule) sõnnikut, (et) nagu külvata kaera või seal (veel) suvirukist, nisu
P iezä tšülvämiss äessääss enne külvamist äestatakse (põldu)
Li ku tšülvettii, siz võtõtt taas päält äesettii, kahõlt kõrtaa kui külvati, siis võeti (ja) taas pealt äestati, kaks korda (järjest)
J jutõllaa, jot suviviĺĺaa om parõp adrõn nalaa tšülvä öeldakse, et suvivilja on parem külvata adra alla (= külv küntakse puuadraga mulda)
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis järele külvaja taas siia poisi jälgi mööda külvas
Li tämä meni i tšülvi kahs tšäsimüssä kõrrõᴢ ta läks ja külvas kaks külviriba korraga (s.t. parema käega kord jalgade ette, kord paremale kõrvale)
Lu võtõttii tšülvö vakassa i tšülvettii võeti (seemet) külvivakast ja külvati
J aivoi, jo tšülvemä piäb nõiss, a paarńaattši veel tšüntemett oi-oi, peab juba külvama hakkama, aga kesadki veel kündmata
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
J touko-viljää tšülvettii tševäällä tõuvilja külvati kevadel
J müü tšülvimmä tševäällä suvikassa me külvasime kevadel suvirukist
J rüiz on tšülvettü rukis on külvatud
J põllot tšülvettü põllud on külvatud (= seemendatud)
I kui eellä lin̆naa tšülvettii kuidas ennemalt lina külvati?
M eellä tšülvettii kańivaa vanasti külvati kanepit
J väliss i med́d́e poolla tšülvetä greettsina vahel külvatakse ka meie kandis tatart
J enne tšülvettii suurõt põllod vikkia õpõzillõõ süüvvä enne külvati suured põllud vikki hobustele süüa
Ra tšülvettü ärüd on kaunis põldristik (külvatud ristik) on punane
M tšülväd markofkaa külvad porgandit
Lu mõnikkaall on tšülvettü kumina, akkunall kazvaʙ mõnel on külvatud köömned, õues kasvavad
K durakkoi ep tšüntää ep tšülvää, ize süntüväᴅ vs lolle ei künta ega külvata, ise sünnivad
M va ku nüd avvoʙ, taitaa tšülväb obahkoo (ilmast:) vaat kuidas nüüd hautab (= on palav, kuum), vist külvab seeni
■
J taivõs kõig on tšülvettü tähtiikaa kogu taevas on tähti täis külvatud.
Vt. ka tšülvöä

tšülvö Lu Li J, g tšülvöö Lu Li J = tšülvü
1.
J tšüntö i tšülvö künd ja külv
Lu tänävoon tševäd õli müühäin, kõik tšülvöd müühessüziväᴅ tänavu oli kevad hiline, kõik külvid hilinesid
J kahs, kõlmõt päivä de jo saab nõiss tšülvöä tetšemä (veel) kaks-kolm päeva ja juba saab hakata külvi tegema
J jok tšülvöö lõpõtitt kas lõpetasite külvi?
Li perrää tšülvöö borkkõnõ kazvap tihtii (~ tšastõ) pärast külvi kasvab porgand tihedalt
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külvivakk pandi rihmaga kaela ja siis külvati
Lu tšülvö vakka, ku tšülvömäs tšäütii, tämä on mõnõkkaal juurõssa külimit, kui külvamas käidi, see oli mõnel juurtest punutud
Lu tšülvö vakka õli painõttu ku siglaᴅ, etti ep karisu [= karissuizi] mitäid läpi külimit oli punutud nagu sõelad, et midagi ei pudeneks läbi
2.
J põuta tšesä kuivotti kõikk tšülvöö põuane suvi kuivatas kogu külvi
Lu tševväässä tšülvetää viĺjä ja isutõtaa oovoššiᴅ, ja perrää senee tullaa tšülmeᴅ, i tšülvö algap kurttaa, kehnossi kazvaʙ kevadel külvatakse vili ja istutatakse juurviljad ja pärast seda tulevad külmad, ja külv hakkab (siis) kiratsema, kasvab kehvalt.
Vt. ka sütšütšülvö

tšülvüvakka Ränk K M Kõ Lu (P) tšülvü-vakka M Ra tšülüvakka Kõ tšülvvakka Lu Ra tšülvvakk ~ tšülvakk Ra külvivakk, külimit | vn лукошко
M ku tšülvettii, tšülvü-vakka õli kaglaᴢ kui külvati, (siis) oli külvivakk kaelas
M neĺĺänurkkõin tšülvüvakka nelinurkne külvivakk
Ra tšülvakk, a nüd eb õõ tšülvvakkoi, nüt taaziss (ennemalt oli) külvivakk, aga nüüd (enam) ei ole külvivakkasid, nüüd (külvatakse) kausist
Ra tšülvvakad õltii tohoss pletitettü külvivakad olid tohust punutud
Ra tšülvü-vakka õli ümmärkõin külvivakk oli ümmargune
Lu ühs maasteri tetši õlgõssa tšülvüvakkõi üks meister tegi õlest külvivakku.
Vt. ka tšülvivakka, tšülvövakka, tšülvünelikko

tšüttää P M (K-Ahl.) kjüttää (K-Lön.), pr tšütän K M, imperf tšütin M
1. põletada; kütist teha, kütist põletada | vn жечь; палить подсеку
M tšüttää maata kütist teha
M raakoijeekaa tšütettii; esimeizessi tšütettii rässätoᴅ, kuh̆hõõ tšülvettii kapusaa seemeneᴅ hagudega tehti kütist; esiteks tehti kütist taimelavades, kuhu külvati kapsaseemned
M piäb mennä tšüttämää kapussamaata tuleb minna kapsamaale kütist tegema
M meillä raakakupojekaa tšütettii kapussatar̆roo haokubudega tehti meil kapsaaedades kütist
P tšütettüü süöttüüsie tehtii kapussa kapsad istutati kütismaale (~ kütiseks põletatud sööti)
P tšütettü maa kütismaa
2. kuumutada | vn подогревать, подогреть
M suura on tšütettü ahjoza kohupiimajuust on ahjus kuumutatud

vakka Set. K R-Eur. L P M Kõ Po Lu Li J I (Len.) vakkõ J vakk Ra J-Tsv., g vakaa K M Lu J vak̆kaa M vdjI
1. korv | vn корзина
Ra viijetšezze mentii mettsää marjaa, vakad õltii tšäeᴢ viiekesi mindi metsa marjule, korvid olid käes
Lu vakkuri teeb vakkoja korvimeister teeb korve
J vakad õltii päress tehtü korvid olid peergudest tehtud
Lu pajuu õhziss tehtii vakkõi pajuokstest tehti korve
Li tõi rihepäält senee villaa vakakaa akkunall tõi lakast selle villa korviga õue
Lu rüiskakkuja pantii vakkaa, se õli kakkuvakka rukkijahust kakke pandi korvi, see oli kakukorv
J marjõ vakk om peen, maamum vakk on suurõp, a päre vakall kannõtta riigõss akanoi marjakorv on väike, kartulikorv on suurem, aga peergkorviga kantakse rehest aganaid (välja)
J akam vakk aganakorv
Lu vittsa vakaᴅ vitskorvid
Lu päre vakaᴅ peergkorvid
Lu juuri vakaᴅ juurkorvid (= juurtest punutud korvid)
Lu vakaa kantõmõ korvi sang
Lu vakka maasteri korvitegija, -meister
2. (puust, tohust, vitstest vms.) karp, toos, tops, vakk | vn коробка
L vakka täünεä pähtšinii valmisõttu (ümmargune) karp, lüditud pähkleid täis
Po mind́a pani lavvalõõ sùolaa vakkaakaa minia pani lauale soola vakaga
J vanaa ämmää vakassõ rl vanaeide (vanaema) vakast
R siell on vakka kartakaasi tõin on vakka rautakaasi kõlmas vakka on vahtšikaasi (Eur. 40) rl seal on vakk (= karp) plekk-kaanega, teine vakk on raudkaanega, kolmas vakk on vaskkaanega
3. külimit | vn севалка, лукошко
I vakka, migälä tšülväss rüüssä, kagraa külimit (on see), millega külvatakse rukist, kaera
J tšülvö vakka pantii remeniikaa kaglaa i siis tšülvettii külimit pandi rihmaga kaela ja siis külvati
Lu tšülvö vakka, ku tšülvömäš tšäütii, tämä on mõnõkkaal juurõssa külimit, kui külvamas käidi, see on mõnel juurtest (punutud)
4. vakk (mahumõõt, eeskätt vilja ja kartulite mõõtmiseks); P J-Tsv. veerik, setverik | vn пура, лоф; четверик, мера
M vara vakkaa ep pil̆laa vs vara vakka ei riku
M vakall peremmeez mittaaʙ, mõnt vakkaa tämä rüissä sai vakaga peremees mõõdab, mitu vakka ta rukist sai
M õli suur vakka, mizell mitattii leipää, õli puudavakka, neĺtšümmettä naglaa oli suur vakk, millega mõõdeti vilja, oli puudane vakk, nelikümmend naela
M esimeizess on vakka, siz on poolvakka, siz on tšetvjorka, siz on vass garttsa, samõi peen mitta kõigepealt (esiteks) on vakk, siis on pool vakka, siis on setverik, siis alles on karnits, kõige väiksem mõõt
M vakkaa meni nellä tšetverkaa, kahõsaa garttsaa vakka läks neli setverikku, kaheksa karnitsat
M vakkaza taitaa puuda õli rüissä vakas oli vist puud rukist
K vakka da pool-tõiss, tšen kui tahto, linnahsii vakk ja poolteist linnaseid, kuidas kellelgi oli (õlleks) vaja
J paĺĺo mahzõb ühs vakk viĺĺa palju maksab üks vakk vilja?
I se on vakka, õunaa mitataᴢ see on vakk, (sellega) mõõdetakse kartuleid.
Vt. ka einovakka, einävakka, gribavakka, javoo-vakka, kagra-vakka, kakkuvakka, lahja-vakka, liivvakka, maamunavakka, maamuna-pärvakka, marjavakka, munavakka, mõrt-vakka, obakkavakka, poolvakka, puudavakka, pärevakka, rüizvakka, soolavakka, tohovakka, tšülvüvakka, villavakka, vittsavakka

varaipõõ K L P Ke var̆raipõõ I
1. varem, varemini | vn раньше
I ku emätännaa, tuuʙ var̆raipõõ siältä kottoo kui (on) perenaine (põllul), (siis tema) tuleb varem sealt koju
P miä tätä vahtizin i varaipõõ, kui täm tiep tüötä (Mäg. 98) ma vahtisin teda ka varem, kuidas ta tööd teeb
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii, viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta. siiz roho p kazva meil, vaat, külvati otra varem, viieteistkümnendal mail. Siis ei kasva (umb)rohi
2. varem, varemalt, ennemalt; vanasti | vn прежде
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambataud(i), palju lambaid sai otsa (= hukkus).
Vt. ka varaapõõ, varõpaa, varõpaiᴢ, varõpi

varkailta: varkailt Lu J-Tsv. vargilt | vn с покражи (наречие в форме абл-а мн. ч. от vargaᴢ)
Lu miä tulin varkailt ma tulin vargilt
J mikkoa tavattii varkailt de tšülvettii pers täünö Mikko tabati vargilt ja peksti läbi (= köeti perse tuliseks)

viki J, g vikii ~ viki J vikk, kurehernes | vn вика
J enne tšülvettii suurõt põllod vikkia õpõzillõõ süüvvä enne külvati suured põllud vikki hobustele söögiks
J vikkiä lüüvvä vikahtõka de süütetä žiivõtõllõ vikki niidetakse vikatiga ja söödetakse loomadele.
Vt. ka viikka

õikõõ Lu Li J õikõ Lu J õikaa ~ õika Lu õikii Li õiki Ra õige, päris, täiesti, väga | vn совсем; очень
J sveež aili-suppi on õikõ makuᴢ värske räimesupp on väga maitsev
Lu se onõ õikaa võõnoin see on õige laisk
Li se õli õikii tõtta see oli täiesti tõsi
Ra õiki entine väga vanaaegne
Li õzra tšülvettii õikõõ viimizessi otra külvati päris viimasena
J keskoliiŋ kikki-nenä väliss on õikõ lusti keskmine püstnina (= nöbinina) on vahel õige kena

õunaa-tuumi (K-Ahl.) õunaseeme | vn яблочное семя
mentii ventsääse, tšülvettii tšerikoo teetä möö õunaa-tuumiita (Ahl. 118) (muinasjutust:) mindi laulatusele, külvati kirikuteele õunaseemneid