[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšiskoa Kett. K-Set. Ke-Set. Lu J (Ränk Li Ra), (sõnatüvi основа слова:) tšisko- J-Must. -skua P M J -skoaɢ vdjI (Kl) -skuaɢ I kiskoa (Lu Ku), pr tšizgon Kett. K P Ke Lu J tšizguu Kl kizon Ku, imperf tšizgõn K tšiskozin Ke Lu J kiskozin Ku
1. kiskuda, rebida; kiskuda (peergu) | vn отрывать, драть; щепать (лучину)
M tšiskõ pär̆reitä kiskus peerge
J pärettä tšizgota petäjess, kuuzõss i aavõss peergu kistakse männist, kuusest ja haavast
Ra tohod õltii koivossa tšizgottu tohud olid kasest kistud
Lu parkkia ennee tšäütii tšiskomaᴢ ennemalt käidi parki (= pajukoort) kiskumas
Li niinipuu koort tšizgottii niinepuu koort kisti
Lu võtap tšizgob eez aika võtab kisub (kooriku) enneaegu (haavalt ära)
2. nülgida | vn сдирать, содрать; Lu tõimma ültšee kottoo, tšiskozimma tõime hülge koju, nülgisime; Ku sis kiskozimmᴀ hirvee d́i lähzimmᴀ̈ kottoo tulemaa siis nülgisime hirve ja hakkasime koju tulema; J ühess ärjess kaht nahka t [= et] tšizgo ühelt härjalt kaht nahka ei nüli
J nahgaa tšiskomin naha nülgimine
3. vallatleda, hullata | vn шалить
J mitä tüü siälle tšizgott. lahzõᴅ, hülgetka tüü tšiskomõss mida te seal hullate? Lapsed, jätke hullamine järele!
J tšiskomin hullamine
■
J mitä nüt tšizgot päät üleᴢ mis sa nüüd ajad (oma) pead püsti (oled upsakas)?
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul puhub iiliti)
Lu tšizgop tuulla, välimittee, repimissee tuulõʙ kisub tuult puhuda, vaheldumisi, rebimisi tuulab
P tšizgop mitäit säätä kisub vist tormi
J ann tult takkaa, la tšizgob jooss anna (tuld) takka, las aga jookseb
Lu tšizgob ühee jalgaaka hüppiä aina hüppab ühel jalal
Lu meni meree rantaa tohtoo tšiskomaa läks kasutut asja toimetama (läks mereranda tohtu kiskuma).
Vt. ka tšiskoossa, tšizgotõlla, tšizgõlkõlla, tšizgõlla, tšizgõltõlla, tšizgõtõlla