[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšiisõlla M Kõ Po Lu (K Li) tšiisõllõ Lu tšiisõll J-Tsv. tšiisellä M (J-Must.), pr tšiissõõn M Lu J-Tsv., imperf tšiissõlin M Lu J-Tsv.
1. kiidelda, hoobelda | vn хвастаться, хвалиться
M aivoo var̆raa tšiissõli, etti saaʙ, a nätko nenä nõğgõõkaa võd́d́õttii liiga vara kiitles, et saab, aga näed, kuidas sai pika nina (nina määriti nõega)
Kõ elä tšiissõõ linnaa menneᴢ, a tšiissõõ, kõõz linnass tuõᴅ ära kiitle linna minnes, aga kiitle (siis), kui linnast tuled
J tšiissõõb õmaa ramokaa kiitleb oma rammuga
2. kiita | vn хвалить
Kõ no kui sinuu rütšeeᴅ, tšiissõᴅ vai laitaᴅ noh, kuidas sinu rukkid on, kiidad (neid) või laidad?
M kui õikõa kõrva el̆lääʙ, siš tšiisõllaᴢ, a ku kura kõrva, siᴢ laittaaᴢ kui parem kõrv kumiseb, siis kiidetakse, aga kui vasak kõrv, siis laidetakse.
Vt. ka tšiitellä, tšiittää