[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšenni K-Ahl. L M Lu J (P Li) tšennii Lu Li Ra J kenni Ku (Kõ), g tšeneiᴅ ~ tšeneidni P
1. (ei) keegi | vn никто
Lu elä mörnä, sinnua tšenni ep peltšää ära (ilmaaegu) karju, keegi sind ei karda
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tuuʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Li tämä tšettää ep salli ta ei salli kedagi
P tšetää bõllu kotonn kedagi ei olnud kodus
Li miä õõn armotoi inemin, milla eb õõ tšettää, miä õõn ühsinnää mina olen üksik(uks jäänud) inimene, mul ei ole kedagi, ma olen üksinda
Lu eb õõ tšenni ühel taval, jõkahiin on omal taval ei ole kõik (keegi) ühesuguse iseloomuga, igaüks on oma iseloomuga
Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma (tahtmise) järgi
P pane deŋgat tšeneidni nimele pane raha (panka) kellegi (teise) nimele
Li eb laadiu tšenniikaa (ta) ei saa kellegagi läbi
Lu ep tšennii tšettää peltsää (ta) ei karda mitte kedagi
2. keegi | vn кто-то, кто-либо, кто-нибудь
Ra ain tšennii vahti pokkoinikkaa alati keegi valvas surnut
Ku koollei saottas sinermät t́śijjettäᴢ. ko on oikias poolia, sis sukulaisissᴀ kenni kooleʙ, a ko oŋ kuras poolia, siz võõraissᴀ (uskumus:) öeldakse, (et) sinised plekid (kehal) ennustavad surma (surnuid). Kui (plekk) on paremal pool, siis sureb keegi sugulastest, aga kui on vasemal pool, siis võõrastest.
Vt. ka tšen