[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jõutua K-Al. P M Lu J (K-Ahl. Kõ-Len.) jõutuaɢ I jeutua Kett. P (R-Eur. Kõ-Len.) joutua Lu Li Ra J Ku (R-Lön. M Ja-Len.) joutuaɢ I, pr jõvvun P M Lu J jevvun Kett. jovvun Lu Li Ra J Ku jouvvun Lu Ku jõvvuu I, imperf jõutuzin P Lu J joutuzin Lu Li J jõutujõõ ~ jõutujõ I
1. jõuda, (kohale) jõuda | vn успевать, успеть, подоспевать, подоспеть
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), ühe korraga viidi kõik (ära)
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga endal (kodus) korda ei ole
Lu siä siso sitšäli, miä täti tätšäli, ühtee parvõõ jovvumma. pollee nauhaᴅ mõist sina, õde, sealtkaudu, mina, tädi, siitkaudu, ühtekokku jõuame? – Põlle paelad
I miä jõutujõõ minutti minuttiisõõ ma jõudsin minutipealt (kohale)
J jovvu tšiirep appi tule (jõua) kiiremini appi!
J jõvvu rutto, kanna päält (Tsv.) tule (jõua) ruttu, kannapealt
2. edeneda, edasi minna | vn спориться, продвигаться, продвинуться
Lu võõnoin inemin ain kopizõb vaa, tüü eb jouvvu aeglane inimene alati vaid kohmitseb, töö ei edene
J ep kuile õõ tüül jõutumiss millegipärast töö ei edene
J väsünnü inimin kui tšiire ni ruta, matk ain eb jovvu väsinud inimene, kuidas (kui kiiresti) ka ei rutta, tee(kond) ikka ei edene
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee edenes
3. valmida, valmis saada | vn поспевать, поспеть, созревать, созреть
M mettsä marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
M kõõz on tšülmä suvi, sis panidorad eväd jõvvu kui on külm suvi, siis tomatid ei valmi
M läntü veel bõõ jõutunnu hapupiim pole veel päris hapu
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad
M sauna jõutu jo valmiissi saun on juba valmis (= köetud)
4. sattuda | vn попадать, попасть
Li kui nämät sihee jovvuttii kuidas nemad sinna sattusid?
Lu üvvää ettsi, a pahõpaa joutu kk otsis head, aga sattus halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu kk kartis hunti, aga sattus karule
L babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
■
J nok, kui siä eläᴅ (jõvvuᴅ) noh, kuidas sa elad?
J näd jo vanassi jõutuzin näed, olen juba vanaks jäänud
Ku ei jovvu meelee ei tule meelde.
Vt. ka jõutaa, jõutoa

karu Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J I Ku (vdjI) karru ~ karrus Kr Каро Tum., g karuu K P M Kõ Lu Li Ra J Ku kar̆ruu M vdjI karu J
1. karu | vn медведь
P karu sei meilt vohoᴅ karu sõi meil(t) kitsed (ära)
Ja karut tšäivät kagraza karud käisid kaeras
M karu märizeʙ ~ mär̆rääʙ karu möirgab
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntüüp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä on magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh!
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha)
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
Lu ei õõ metts ilm karrua vs ei ole mets ilma karuta
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttu vs hundi eest pages, aga karule sattus
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu vs hunti kartis, aga karule sattus
J karu, kagr-perᴢ karu, kaeraperse
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu terve niku karu terve nagu karu
Ra paks ku karu paks kui karu
J jalgõd rissiz niku karull jalad risti(s) nagu karul
L mettsä karu metsakaru
J valkat karud eletä tšülmä põhjõ-meree jäiᴢ jääkarud elavad külma põhjamere (= Põhja-Jäämere) jääl (jäädes)
I valkõa karu jääkaru
M märizi kar̆ruu viisiä möirgas karu kombel
M leipä õli mussa niku kar̆ruu sitta leib oli must nagu karusitt
Lu sell on jalgad niku karu käpäläᴅ, varmad i lad́d́aᴅ sellel on jalad nagu karu käpad, paksud ja laiad
Lu i ku karuu poik karvanõ ja karvane nagu karupoeg
J puu alaa suõ poigõᴅ, karu poigõt kainõlo rl puu alla hundipojad, karupojad kaenlasse
L J karuu pesä karu pesa
J karuu jälleᴅ karu jäljed
2. M-Ränk rabamispink (viljapeksul) | vn медведь (молотильный каток)
■
J karu marjõ põld- e. karumurakas, karuvabarn
J karuu pudgõll süütettii karuputkega söödeti
K M karuu putkõ karuputk
Ra karuu kattõr kukitsõp kazell üütä sõnajalg õitseb sel ööl (= jaaniööl)
M kar̆ruu kaattara ~ kar̆ruu kaattõr ~ K M karuu kaatteri ~ Kõ Ra karuu kaattari sõnajalg
J karuu perᴢ õlgkatuse ungas (karuperse)
Lu pärekatoᴅ teχ́χ́ää karuu perseekaa pilpakatused tehakse unkaga.
Vt. ka merikaru, mettsäkaru, sippĺikas-karu, valka-karu
Vt. ka kora⁵

susi Kett. Len. K L P Pi Ke M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Eur. Ku) sussi ~ sus ~ suhsse Kr Сузи Tum., g suõõ K L M Kõ S Lu Ra J suyõ P suõ L P M Kõ Lu J
1. hunt, susi | vn волк
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi peab ka ulguma
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttuu ~ suõssa peltšääᴢ, a karullõ joutu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus ~ hunti kartis, aga karule sattus
M en tuntõnnu, õliko karu vai susi ei tundnud (ära), kas oli karu või hunt
I eläɢ meeɢ mettsää ühsinä: susi süüʙ ära mine üksinda metsa: hunt sööb (su ära)
M suõᴅ veeväᴅ koirõõ, kuttsuvaᴅ, koiraa viisii ulvovaᴅ hundid viivad koeri (ära), kutsuvad, uluvad koera moodi
I lammaskarjaa tuli susi lambakarja tuli hunt
J niku suõll lekot silmiiᴢ silmad leegitsevad (leegid silmis) nagu hundil
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
M sutta jalgat sööttääᴢ vs hunti toidavad jalad
Ra siä õõᴅ nältšäin niku susi sa oled näljane nagu hunt
Lu miä en õõ susi, em miä sinnua süü ma ei ole hunt, ma ei söö sind ära (= ära mind karda!)
M susi sutta ep söö, a lammaz leeb väliz väärä hunt hunti ei murra (ei söö), aga lammas jääb (nende) vahel süüdlaseks
M kuza sinu isä. susi sei kus su isa (on)? Hunt sõi (ära)
M piεb nii tehä, etti suõt söönnüüᴅ i lampaat terveeᴅ peab nii tegema, et hundid on söönud ja lambad terved
J täüs suõõ tapain, va suõõ ampait ep tappa (ta on) täiesti hunditaoline, ainult hundi hambad puuduvad
J suõõ loonokaa inimin hundi loomuga inimene
Lu mentii susijõõ ajool mindi hundijahile
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist jooksid pisarad nõnda nagu vanal hundil
Lu se on niku ühsluin susi, ku tšen on niku võõno i vähä pajataʙ see on nagu üksik hunt, (öeldakse), kui keegi on nagu aeglane ja räägib vähe
M nüd veeri nii, etti tuli suõ karvaa nüüd pleekis nii (ära), et tuli hundikarva (= pleekis halliks)
2. pl pruuttüdrukud, kõrvased (pruudipoolsed pulmalised) | vn поезжанки (участницы свадебного поезда)
Ra suõd õltii noorikõõ saattajaᴅ, suõt toož laulottii pruuttüdrukud olid pruudi saatjad, pruuttüdrukud ka laulsid
■
Lu ajõttii laivassa poiᴢ, sai suõõ pasportii (ta) aeti laevast minema, sai hundipassi.
Vt. ka ilvessusi