[VOT] Vadja keele sõnaraamat

da¹ K L P M Kõ Lu J I de M J dõ Lu Ra d́i Ku
1. ja, ning | vn и, да
K rokkaa da rooppaa õli, da munavõita kapsasuppi ja putru oli, ja munavõid
Lu süütii, juutii dõ laulottii söödi, joodi ja lauldi
M tämä meni da üppii kaivoosõõ ta läks ja hüppas kaevu
2. aga, kuid | vn а, но
M miä bõ tul̆lõizin, da jalkõzii en või tulla ma tuleksin, aga jalgsi ma ei või tulla
K tauti söötäb da eb lihota vs haigus söödab, aga ei lihuta
J õli kapitalaa kahs d́eeńeškaa de neettši ävitin oli kapitali kaks poolekopikalist, kuid kaotasin needki ära
J vass va ku ihtozin kurasõõ, de jo taaz on tülppenennü alles nagu teritasin noa, kuid juba jälle on nüriks läinud

entši Kett. Len. K P Ke-Set. M Kõ Po Lu Li Ra J I (L Ja-Len. Ko) eńtši P heŋki Kett. K L P M V I (Kõ-Len.) heŋkɪ Ku χenki P enki Kr Ендзи Pal₁ Е́ндзи Ii-reg₁ Енчжь Pal₁ K-reg₂ Ге́нги Pal₁, g end́ee Set. vdjL P Ke M Lu Ra endjee vdjL eńd́ee M Lu Li enńee Kett. eńńee Lu Ra J eŋgee Ra endžee K vdjI I endžie P heŋgee M Ku
1. hingamine, hing, hingus; hingeõhk; õhk; tuuleiil, puhang | vn дыхание; дух, дуновение; воздух
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin miski ahistab teda väga, ei saa hingata, paneb hinge kinni
J entši jääb rintoisõõ hing jääb rindu (kinni)
P miε kuultõlin näd́d́ie pajattamissa, õlin ilma eńtšiä ma kuulasin nende rääkimist, hoidsin hinge kinni
J entšiä tõmpama hinge tõmbama
J entši tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
P kala end́üʙ, võtab entšiä enellieᴢ kala hingab, võtab endale õhku
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, ei ole tuuleõhku(gi)
M entši kurkku hingekurk
M entši naka õllevaadi õhuaugu prunt, naga
2. hing, elu(vaim) | vn душа, дух
M inehmizee heŋki inimese hing
I silla on entši vai eb õõg entšiä kas sul on hing või sul ei ole hinge?
J tämä juttõõʙ: minu eńńelee nii piäptši tema ütleb: minu hingele nii ongi vaja
J eńńess oolt kantõma hinge eest hoolitsema
J eńńett hingeta (= tundetu, kalk)
Ku bezmen eb oo papii heŋkɪ, eb ota voittoa margapuu ei ole papi hing, ei võta vaheltkasu
Po ku ińehmiin kuolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis hing lendab taevasse
Lu raŋkka on el̆lää, a entš on süämeᴢ raske on elada, aga hing on sees
Lu karu võtab eńd́ee poiᴢ karu võtab hinge välja (= tapab)
K heŋki läheb vällää hing läheb välja
K eitteep heŋkiä on hinge heitmas
J tämä õli eńńettä, siz elpü ta oli hingetu, siis toibus
J eńńee tšiskojõ mõrtsukas
J entši va lud́d́ijõ väliz liikuʙ hing on vaevalt sees (hing ainult liigub luude vahel)
J entši rippu niitii nõjall hing rippus niidi otsas ~ surm oli silmade ees
3. hing (inimene, olend) | vn душа (человек, живое существо)
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä paatkonnas oli neli ja (= või) viis inimest
Ra õlimma siεll kahõõ eńńee olime seal kahekesi
J linnassii pannaa kahtšümmet naglaa eńńess linnaseid pannakse kakskümmend naela inimese kohta
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa mitu hinge, nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J eńńe mahsu hingemaks
Kett. lehmiä on kõm entšiä lehmi on kolm tükki
4. (kuri; püha) vaim | vn (злой; святой) дух
L tätä vaivattii paha heŋki teda vaevas kuri vaim
L altiaz on paska heŋki haldjas on paha vaim
J pühä entši (Must. 153) püha vaim

lennätä P M Lu Li (Kett. K L Kõ Po Ra J) lennetä (Ku) lennet ~ leńnet J-Tsv. lennätäɢ, pr lentääʙ Kett. M Kõ Po Lu Li J I lentεäʙ L P lent́śiiʙ Ku lentab Kr, imperf lentäzi ~ lentäᴢ Lu Li lentezi J lentääzi Li lentääᴢ J lentii Kett. L P M Kõ Po Lu Ra I lenti I lent́śiᴢ Ku = lentää
J ku mill õltais sirkuu siiveᴅ, .. leppälinnuu lennekkizeᴅ, lentäizin üli lepikoo rl kui mul oleks sirgu tiivad, .. lepalinnu tiivakesed, lendaksin üle lepiku
M linnuᴅ lentiiväᴅ soojilõõ mailõõ linnud lendasid soojadele maadele
J a kuza kukko? – lentääz üli ühessämee meree rl aga kus kukk? – Lendas üle üheksa mere
I kõõs tšäko lentääʙ tšüllää, sis juullas põlo leeʙ kui kägu lendab külasse, siis öeldakse, (et) tuleb tulekahju
M vahtigaa kui luikoᴅ lentääväᴅ, nii oottõgaa tšiireess lunta jälgige, kui luiged lendavad, siis oodake varsti lund
J kiuru lentääp kõrkaalla lõoke lendab kõrgel
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
M kasen rihez on nii iĺĺaa, daže tšärpessä et kuulõ kui lentääʙ siin toas on nii vaikne, isegi kärbest ei kuule, kui lendab
Ku para niku lintu lent́śiiʙ. ittsiä hänt eb näü, kipunad vaa lennettäᴢ kratt lendab nagu lind. Teda ennast ei ole näha, ainult sädemed lendavad
Po ku ińehmiin kùolõʙ, siz entši lentääp taivaasõõ kui inimene sureb, siis (ta) hing lendab taevasse
P lasut kahtyõ puolyõ lentääväᴅ vs laastud lendavad kahele poole
K säteed lentääväᴅ sädemed lendavad
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= siis saad surma)

ooli K M J uoli P (K U) ùoli Po hooli Lu Ra, g oolõõ J uolyõ P hoolõõ Lu mure, hool | vn горе, забота
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
Lu tšell on paĺĺo hoolta, leep halli pää kellel on palju muret, (sellel) läheb pea halliks
P bõlõ med́d́ee uoli nõisa uomniiz ülieᴢ pole meie mure hommikul üles tõusta
K a kalat-tsiilla kazvatitta, uolõtta minua makautitta, a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ rl (pulmaitkust:) aga saiadega kasvatasite (mind), lasksite mul muretult (mureta) magada, aga nüüd lähen suure mure sisse võõrasse tallu
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M ep saa tõizõlõ inehmizele nii paĺĺo antaa oolta ei tohi teisele inimesele nii palju muret valmistada
Ra ebõõ tšiirettä tšivelle, epko hoolta ummarõllõ sel võõnoizõl ei ole kiiret (käsi)kivile ega hoolt uhmrile sel venimusel
J emä on taloz oolõ ja murhõ kantõjõ ema on talus hoolitseja ja muretseja (hoole ja mure kandja)
J kann oolt õmass peress hoolitse (kanna hoolt) oma pere eest
J piä oolt enes kõhtaa hoolitse (pea hoolt) enese eest
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis võttis Griša isa ta oma hoole alla
P miä õlõn poigaa uolyõ all ma olen poja hoole all
■
Po piε õmmaa ùolta ole hool(ik)as
M täältä meni poika vällää, nõisi elämää üv̆vii, õmall oolõll siit läks poeg ära, hakkas hästi elama, iseseisvalt

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

segottaa M Lu Li Ra (K-Ahl. Kõ) segotta J-Tsv. segottaaɢ (I) sõgottaa [?] Kett., pr segotan K M Lu Li segotõn J segot̆taa I, imperf segotin M Kõ Lu Ra J
1. (läbi) segada | vn мешать, размешивать, размешать
Ra ku teet kasõtta, üvässi segota munat soolaakaa kui teed kastet, sega munad soolaga hästi (läbi)
Li ühtäpäätä piäp pliitaa päällä segottaa rookaa, a too paahup põhjaa ühtesoodu peab toitu pliidi peal segama, muidu kõrbeb põhja
Ra miä kaugaa segotin rooppaa ma segasin kaua putru
I kasta suppia nõizii segottam̆maa hakkasin seda suppi segama
Lu kiisselvettä segotõttii i juutii (hapendatud) kiislivett segati ja joodi
Lu või ja muna segotattii või ja (keedu)muna(kollane) segati (munavõiks)
M kõik segotab ühtee, tetši niku siğgaa rookaa kõik segab (segas) kokku, tegi nagu seasööki
2. (tainast) segada | vn замешивать, замесить (тесто)
J siis segotõttii leiveᴅ siis segati leivatainas
M javot segottaaᴢ, pannaz appõnõmaa jahu(d) segatakse (tainaks), pannakse hapnema
M segotattii taitšikahjaa (leivatainas) segati leivaastjasse
Lu rüizjavvookaa segotõtaa (tainas) segatakse rukkijahust
3. (hulka, sisse, kokku) segada | vn вмешивать, вмешать, примешивать, примешать
J segotti jaadua tšaajusõõ segas mürki tee sisse
Li äätikka on ühtee segotõttu, eb õõ lumi epko vihma lumelörts on (lumest ja vihmast) kokku (ühte) segatud, ei ole lumi ega vihm
4. (võid) teha, (võid) kokku lüüa | vn сбивать, сбить (масло)
M segotab võita teeb võid
M smetanaa segottaaz männääkaa, siz leeb või hapukoor lüüakse kokku (segatakse) männaga, siis tuleb või
5. (rääkides) segi ajada | vn перемешивать, перемешать
Li segotat kõik ühtee, a izzee et saa mittää arvua ajad (rääkides) kõik segi, aga ise ei saa midagi aru
M miä segotin kõik tšeeled ühtee ma ajasin kõik keeled segi (= rääkisin mitmes keeles läbisegi).
Vt. ka seätä

talko K-Ahl. M-Set. J-Tsv. (I), hrl pl talgoᴅ K Kõ I (P J-Tsv. Ku) talgud | vn толока
Kõ suvõll õlivat talgod leipää ilata suvel olid viljakoristamistalgud
K talkuosõõ menimmä nätilpäännä niittämää talgutele läksime pühapäeval niitma
K talgod õlivad üφs päivä talgud kestsid ühe päeva
M kutsuttii sukulaizõt talkoo kutsuti sugulased talgu(te)le
J levo däädell nõissa oomõn talkoit pitämä onu Levol hakatakse homme talguid pidama
K talkoiza tšihutõttii makõat suppii talgu(te)l keedeti magusat suppi
I einämaa talgoᴅ heinatalgud.
Vt. ka niittämistalgoᴅ, smaroda-talko, valoväittämistalgoᴅ
Vt. ka talkooᴅ, talkõsõᴅ

üvüttää Ra (K Lu), pr üvütän Lu, imperf üvütin heaks teha, heaks muuta | vn удабривать, удобрять, удобрить
Lu seneekaa siä üvütäd meelee sellega teed sa meele(olu jälle) heaks (= hüvitad pahanduse)
Ra üvälee üvütetää meeltä, a pahalõõ pahanoitõtaa heale (inimesele) tehakse meel heaks, aga pahale tehakse pahaks
K a nüd menen suurõõ uolõõsõõ võõraa taluosõõ. en nõis tuntõmaa üli riχee tulõmaa, en nõis tuntõmaa kui tätä üvüttämää võõrass isää emää (Mäg. 118) (pulmaitkust:) aga nüüd lähen võõrasse tallu suure mure sisse. Ei tea, kuidas üle toa minna, ei tea, kuidas teda, võõrast isa (ja) ema, heaks muuta (= ei tea, kuidas äia ja ämma meele järele olla).
Vt. ka üvöittää