[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tüvee K M S Ra J I tüvie K R L P tüv̆vee M Kõ vdjI I tüvvee Ja-Len. Po Lu Li I tüve K-Ahl. J-Must. J-Tsv. tiwi Kr
1. postp juurde | vn к (кому, чему)
I mustalainõ starik̆kaa tüv̆vee meni mustlane läks vanamehe juurde
K opõzõd veetii tšerikoo tüvee hobused viidi kiriku juurde
Po tullaz lavvaa tüvvee tullakse laua juurde
M kuhilailla kui nävät tuultuzivaᴅ, siiz väitimmä riigaa tüv̆vee napurikkoosõõ kui need (= rukkivihud) hakkides tuuldusid (kuivaks), siis vedasime (need) rehe juurde auna
I sis meeväᴅ vezilee, kaivoo tüv̆vee vezilee (pulmakomme:) siis lähevad (pruut ja peigmees) vett tooma, kaevu juurde vett tooma
Lu i lehmää tüvvee kooli, i lehmää tüvvee jäi ja lehma juurde (lauta ta) suri(gi) ja lehma juurde jäi
2. adv juurde, lähedale, ligi | vn близко, ближе
L mentii tüvie vaattamaa mindi juurde vaatama
K rissintsä makausõlla ležiʙ. pojo meni tüvee, iĺĺakkoozii juttõõb tälle .. (Al. 10) ristiisa lesib lavatsil. Poiss läks juurde, ütleb talle vaikselt ..
J tuõ jurmõpõssi tüve, elä õõ nii ropkoi tule julgemini ligi, ära ole nii arg
M i siz on mokom, etti õm̆maa va perennaissa lazzõʙ tüv̆vee ja siis on (see lehm) niisugune, et ainult oma perenaist laseb lähedale
M nii on kor̆rõa, elä tuõ tšennii tüv̆vee on nii suureline, (et) ärgu tulgu keegi ligi
J taivaa riikki on tüve tullu (Must. 152) taevariik on ligi tulnud.
Vt. ka tüvene