[VOT] Vadja keele sõnaraamat

d́efka: d́efk J-Tsv., g d́efkaa J tüdruk, plika | vn девка

piika K P M Kõ Ja-Len. Po Lu Li J Ku (Kett. Ra) piik J-Tsv. piikᴀ Ku, g piigaa P J pijjaa Ku teenija, (teenija)tüdruk, -piiga; (karja)tüdruk, -piiga; | vn служанка, девушка(-служанка), девушка(-работница); девушка(-коровница)
Li meessä palgattii treŋgissi, a naissa piigassi mees palgati sulaseks, aga naine (teenija)tüdrukuks
M miä palkkaun teilee piigassi, i teemmä strookuu pokrovaassaa ma tulen (palkan end) teile teenijaks ja teeme tähtaja (= lepingu) maarjapäevani
J õlin orjanna viroza, piikana piruu pezäzä rl olin orjaks (orjana) Virus, (teenija)piigaks (-piigana) kuradi pesas
J pani piigaa javamaa rl pani (teenija)piiga (käsikivil) jahvatama
M siz miä menin piigõssõ [= piigassi] lahsaa vaattamaa siis ma läksin teenijatüdrukuks, last hoidma
J piik meni karja ajama (karja)tüdruk läks karja ajama
Kõ kahs talvõa õlin karjaa piikann kaks talve olin karjatüdrukuks
Lu tšesä piika suviline

praunutška M, g praunutškaa lapselapselaps (tüdruk) | vn правнучка

skotnittsa M, g skotnitsaa karjatalitaja, -naine, -tüdruk | vn скотница
poĺa õli näillä skotnittsoin Polja oli neil karjatüdrukuks

t́ütterkka Ke tüttarka ~ tüttärk~ tütterk ~ tüterk Kr, g t́ütterkaa
1. tütar | vn дочь
Kr temma tüterk ihsub temma tüwen tema tütar istub tema juures
2. Ke tüdruk | vn девушка, девочка.
Vt. ka tütär, tüttärikko

tüttärikko Al. Kett. K R L P M Kõ S Ja Po I tütterikko K M J I (Kett. Kõ-Len.) tüttrikko L M Kõ Po J I tütrikko M Kõ S (Len.) Тю́търикъ Pal₁ Тю́ттърикъ K-reg₂ Ii-reg₁ Ти́трико Tum., g tüttärikoo K I tüttärikuo P tüttärik̆koo Kõ I tütterikoo J tüdruk, neiu | vn девица, девушка, девка
K tüttärikko tattarikko, üli ad́jaa üppelikko, pienie pojuo pettelikko rl tüdruk {t.}, üle aia hüppaja, väikese poisi petja
K kukkajeekaa tüttärikkua peettii ilozass punapõselist tüdrukut peeti ilusaks
L tüttärikot kraazgattii munõi kõltazõssi tüdrukud värvisid mune kollaseks
M tütterikko pojookaa guĺĺaitaʙ tüdruk käib poisiga
Po pojo i tüttärikko tahtovad nõisa naisii poiss ja tüdruk tahavad abielluda
I tüttärikoo emä antõ poj̆joo emälee rät̆tee tüdruku (= mõrsja) ema andis poisi (= peiu) emale räti
S se senell vootta eb mee mehelee, jääp tütrikossi see ei lähe sel aastal mehele, jääb neiuks
M tämä õli kazvannu tütrikko jo ta oli juba vanatüdruk
P tämä jääb vanass tüttärikoss ta jääb vanatüdrukuks
J tuutu, tuutu, tüttrikko lassa, veel parõpassi kui poikalassa rl {t., t.}, (äiutan) tütarlast, veel paremini kui poisslast.
Vt. ka vana-tüttärikko
Vt. ka tüttö, tütär

tüttärikkolahsi ~ tüttärikklahs ~ tüttärikkolahs ~ tütterikkolahs M tütarlaps, tüdruk | vn девочка
ku õli pojolahs, siis pantii goluboi lintti, a ku õli tüttärikkolahs, siis pantii rozõvõi lintti kui oli poeglaps, siis pandi (ristimisel kaelaristile) helesinine pael, aga kui oli tütarlaps, siis pandi roosa pael
tüttärikklahzõt tožõ tšäüsiväd eittsee ku bõllu poikai tütarlapsed käisid ka õitsil, kui polnud poisse.
Vt. ka tüttölahsi, tütärlahsi

tüttö K R L P Kõ-Len. S Lu Li Ra J (M) t́śüttö Ku Тютте Pal₁, g tütöö Lu Li J tütüö K t́śütöö Ku
1. tüdruk, tütarlaps, neiu, tüdruk(uke) | vn девушка, девочка, девка
Lu kõik müü tšäütii splaavaᴢ, naizõd i tütöt tšäütii splaavaᴢ me kõik käisime (palgi)parvetusel, naised ja tüdrukud käisid parvetusel
Lu näd ihassu, meijjee poigal näüttiis se tüttö näe, armus, meie pojale meeldis see tüdruk
Lu kumpa tüttö on kozittu, se on pulmijõõssaa kihlolliin tüdruk, kes on kositud, see on pulmadeni mõrsja
J tütöll piäb õll õma kunni tüdruk peab oma au hoidma (tüdrukul peab olema oma au)
Lu tüttö isub riheᴢ, kassa on kujal? ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
Lu tüttöjee tüven tšävvä ehal käia (tüdrukute juures käia)
Li lustiu kautta tämä on esimein tüttö tšüläᴢ ilu poolest on ta esimene tüdruk külas
Ku parep on hüvää t́śütöö ikkun nallᴀ maatᴀ, ko pahaa t́śütöö kainaloᴢ vs parem on hea tüdruku akna all magada kui halva tüdruku kaenlas
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ kk (kui) pillasid põlle eest, teed tüdrukuna lapse
Lu parõp on märännü tütöö elo ku naizõõ üvä elo vs parem on vilets tüdrukuelu kui naise hea elu
Lu kõikkaa noorõpi jäi tütössi kõige noorem (tütar) jäi tüdrukuks (= vallaliseks)
J miε jäintši vanass tütöss ma jäingi vanatüdrukuks
Lu tüttö ku onõ jo rohkaap kõlmõtšümmettä vootta, siiᴢ jutõllaa: helähtänüt tüttö kui tüdruk on juba üle kolmekümne aasta vana, siis öeldakse (tema kohta) vanatüdruk
2. tütar | vn дочь
I emä lugõttõli i tüttö lugõttõli (pulmas) ema itkes ja tütar itkes
M möö nõisimma veel elämää i tetšemää tüttöjä me hakkasime veel (koos) elama ja tütreid tegema
Lu tütöt pitävät tätä kehnossi vaariᴢ tütred ei hoolitse tema eest
Lu näil õli kõlmõt tüttüä neil oli kolm tütart
Lu minuu tüttö minu tütar
J no kül miä nüt saan kunigaa tütöö enelee, mehele no küll ma nüüd saan kuningatütre endale naiseks
J isä meni aptekkii tooma tütöle ĺekarstva isa läks apteeki tütrele rohtu tooma
Lu õlimma saattamas tädii tüttöä olime saatmas täditütart.
Vt. ka ennetüttö, kazvo-tüttö, naisotüttö, ristüttö, vanatüttö, võõras-tüttö
Vt. ka tüttärikko, tütär

tüttöparka: tüttöpark ~ tüttö-park J-Tsv. tüdruk vaeseke | vn девочка-бедняжка
nii meni laizgõssi tüttö-park, jot ep kehta i maat metlõt tüdruk vaeseke on läinud (läks) nii laisaks, et ei viitsi põrandatki pühkida
aissiä tüttö-park, õõd nii kerkämeeliin niku tuulikko oh sina, tüdruk vaeseke, oled nii kergemeelne nagu tuulepea

tüttöpää Lu Ra vallaline naine, tüdruk | vn незамужняя женщина, девушка
Ra üφs tütär on veel tüttöpää üks tütar on veel vallaline

vunutska Ku, g vunutskaa lapselaps (tüdruk) | vn внучка
sis se žutškᴀ ott́śɪ vunutskaa helmassᴀ kiini (muinasjutust:) siis see Žutška võttis lapselapse hõlmast kinni