[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tõin Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I tõinõ K L P Ke-Set. M Lu Li J I (R U) tõinee K-Ahl. tõine J-Must. tõi K-Set. toin Ku (K-Al. R-Eur. J-Must.) toine Ku toinen R-Reg [?] taina Kr, g tõizõõ K U M Kõ S Lu Ra J I tõizzyõ L P tõizõ J toizee Ku teine, muu, mõni | vn второй; другой, иной, прочий
P i siiz esimeiss juoltii, se on muna eso, tõinõ, kõlmaᴢ, i nelläᴢ (munamängus:) ja siis kõigepealt öeldi: see on esimene muna, teine, kolmas ja neljas
P tõinõ poika võib mennä sõtamehesse, a miä jään kotuosyõ teine poeg võib minna soldatiks, aga mina (= esimene poeg) jään koju (= talu pidama)
K võtti tõizõõ naizõõ võttis teise naise
Lu tõissa sõnnaa elä oottõõ teist sõna ära oota (= ära oota, et sulle teist korda öeldakse)
M tšäänettii tõizõd bokaᴅ pöörati teised küljed (= pöörati ümber)
K pojod menivät tõisõõ tšülääsee poisid läksid teise külla
M menep tõissa teetä läheb teist teed
Lu se mill niku tõin tšäsi, tämä mill nii avitaʙ see on mul nagu teine käsi, ta aitab mind väga
Li tõizõll tüü tšäärüʙ, a tõizõll ep tšäärü ühel töö edeneb, aga teisel ei edene
Lu tõin katii poika õli emän, tõin kulli üks kassipoeg oli emane, teine isane
I voosi i tõinõ meeʙ läheb aasta ja teine
J meill eb võtõttu võlgõssi, eŋko tšüzüttü tšülässe, tootu tõizõssõ talossõ rl meil ei võetud (midagi) võlgu ega küsitud külast (ega) toodud teisest talust
J lehmä verte lühsägoo, nänne verte, tõinõ vetta rl lehm lüpsku verd, nisa verd, teine vett
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
L siε jo tõiss sataa vuotta eläᴅ sa elad juba teist aastasada
Lu küll miä silla tõin kõrta mahzan küll ma sulle teinekord kätte maksan!
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb teine (teistsugune) elu
Po meil taas tõin tšeeli meil on taas teine (teistsugune) keel(emurre)
K tõizõlla päivää teisel päeval
M tõizõll oomnikkua var̆raa teisel hommikul vara
I õli tõissa moodaa oli teist moodi
Kõ juõlla on üφs, tehä on tõin üks (asi) on rääkida, teine (asi) on teha
L tõizõlõ saattamaa teisale (= asumisele) saatma
Lu izze teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga ajab teise peale
J rutaa tšiirep, jäät tõisiiss mahaa käi (rutta) kiiremini, jääd teistest maha
M võhka on siğgaa roho, pehmiä, tõin žiivotta tätä ep söö, toĺko sigaᴅ võhk on sea rohi, pehme, teine loom seda ei söö, ainult sead
K mill tõizõd lahzõd on piened vielä (Al. 11) mul on teised lapsed veel väikesed
Lu üvä naapuri on parõp tõiss ommaa hea naaber on parem mõnest oma (inimesest)
P piettii tšäess tšiin tõin tõissa hoiti üksteise käest kinni
J tõin tõizõõ uhull teineteise uhal (= mõjul, võidu)
Lu kirstuz on ühed i tõizõᴅ kirstus on üht ja teist
J viimizõss tõin eelviimane
J tõim päiv teisipäev
K tõizna päänä teisipäeval
J tõin isä võõrasisa
J tõiss poolt võttõma abielluma
I tõinõ sõrmi nimetissõrm (teine sõrm)