[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšivirõukko M Kõ S
1. kivikangur, (raud)kivihunnik, kivivare | vn куча, груда булыжных камней
M tšiveᴅ väittääz ühtee kok̆koosõõ, tuõp suur koko, sitä kuttsuas tšivirõukko iĺi suur tšivikoko. tšivirõukod ain ovat suurõᴅ, a tšivikoko saab õlla i pikkara·inõ kivid veetakse ühte hunnikusse, tuleb suur hunnik, seda kutsutakse kivikangruks või suureks kivihunnikuks. Kivikangrud on alati suured, aga kivihunnik võib olla ka väike
M eellä tšäütii tšivi-rõukkoosõõ rissimää vanasti käidi kivikangrul palvetamas
S maiz õli tšivirõukkoja, vanad mehet pajattii, što veetii võr̆roa Mati külas oli kivikangruid, vanad mehed rääkisid, et (sinna) viidi ohvrit
M süsälikko, tšivirõukkoza ain suv̆vaab el̆lää sisalik armastab ikka kivihunnikus elada
2. keris | vn каменка
M tšiveiss on tehtü tšivirõukko mokoma, kuhõ vizgataz löülüä, sis ku tahoᴅ tšülvetä. no vot, siz on se saunaa tšivirõukko kividest on tehtud (= laotud) niisugune kivihunnik, kuhu visatakse leili, siis kui tahad vihelda. Vaat see on siis sauna keris.
Vt. ka tšiviahjo, tšivikoko