[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tõrvakaᴢ P Kõ (Ränk Ja-Len. J) tõrvõkaᴢ Lu Ra tõrvõkõᴢ Li J-Tsv., g tõrvakkaa P J tõrvõkkaa Lu Ra J-Tsv.
1. tõrvane | vn смоляной, смолистый
Ra saatii vanoi rattaa veeroi tõrvõkkaisii saadi vanu tõrvaseid kaarikurattaid
J tõrvakkaa perednikkaa pani omenoit tõrvasesse põlle pani õunu
Lu tõrvõkaz botška tõrvane tünn
2. vaigune (okaspuude kohta) | vn смоляной, смолистый (о хвойных деревьях)
P lämmitin tõrvakkaisiikaa alkoikaa kütsin vaiguste halgudega
Li petäjä on kõvassi tõrvõkõs puu mänd on väga vaigune puu
3. Ränk subst tõrvas, vaigune, vaigurikas puu v. puutükk | vn смоляное дерево, смольё.
Vt. ka tõrvan, tõrvaᴢ, tõrvõin

tõrvaᴢ Kett. M Lu Ra (Kõ-Len. J) tõrvõᴢ Lu J, g tõrvahsõõ: tõrvassõõ M tõrvasõõ Lu tõrvõsõõ Lu J tõrvas, vaigune, vaigurikas puu (känd, halg) | vn смольё, смолистое дерево (пень, полено)
Lu tõrvaz on tõrvaspuu tõrvas on vaigune puu
M tuli tehtii tõrvassissa; näväd aivoo üv̆vii põlivaᴅ tuli tehti tõrvastest, need põlesid väga hästi
Lu petäjäss vesetää tõrvasõᴅ männist raiutakse tõrvaseid
J minuu ammõtti ebõ·õ tõrvassii puhassaa minu amet ei ole tõrvaseid (= tõrvaskände mullast) puhastada
J tõrvõssiiss ajõtaa tõrvaa tõrvastest aetakse tõrva
■
Lu se on mokoma inemine, tõizõl paaʙ tõrvassia: izz ep taho jutõlla, a tõizõll paaʙ tõrvassia see on selline inimene, teist õhutab takka (teisele teeb tuld alla, paneb tõrvaseid), ise ei taha ütelda, aga teisele paneb tõrvaseid
M nät tämä miltine tarkka, etti tõrvassia paab al̆laa, en miä täm̆mää täh̆hee pisä õm̆maa päät tul̆lõõsõõ näe milline kaval(pea), et õhutab (mind) takka, (aga) ei mina tema eest oma pead tulle pista
M siäl nõisas sillõõ tõrvassia paamaa al̆laa seal hakatakse sind mõjutama.
Vt. ka tõrvaalko, tõrvakaᴢ, tõrvapuu, tõrvaskanto, tõrvaspuu